Kaua aega on räägitud bürokraatia ja riigiaparaadi paisumise vähendamise vajadusest, kuid sõnadest ja lubadustest pole kaugemale jõutud. Väitega, et kokkuhoiukohti ei ole, ei saa kuidagi nõustuda, eriti kui konkreetsetele arvudele otsa vaadata, kirjutab Raul Eamets.

Selleks, et ettevõtte või riigi majandus kasvaks, on vaja kõigepealt aru saada, mis täpselt kasvama peab ja millest kasv sõltub. Kui riigil puudub arusaam kulude tekke põhjustest, siis ei olegi võimalik riigi tegevust efektiivsemaks teha, kirjutab Indrek Saul.

Ülejärgmisest aastast kavandatav kaheprotsendiline tulumaksu tõus julgeolekukulutuste katmiseks tuleb alates esimesest teenitud eurost ehk seejuures ei arvestata tulumaksuvaba miinimumi. Miinimumpalka teeniva inimese jaoks on aga iga euro arvel, ütles LHV analüütik Triinu Tapver.

Uus valitsus nõrgestab oma energeetikapoliitikaga meie majandust ka edaspidi. Samuti vähendab ta tulumaksu tõstmisega inimeste ostujõudu ja kõrgema käibemaksuga tõstab hindu. Millega omakorda väheneb ostujõud. Ostujõu langusega langeb ka majandus, kirjutab Indrek Neivelt.

Kui meil on valida, kas pikkade aastate vältel üha kõvemini kokku jooksnud umbsõlmed läbi raiuda või hädavajalikke otsuseid veelgi edasi lükata ja nii ebakindlust pikendada, on valik kristalselt selge. Meil on vaja kindlust, ütles peaministrikandidaat Kristen Michal riigikogus peetud kõnes.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul mõjutavad uue valitsuse välja käidud maksutõusud eelkõige madalama sissetulekuga inimesi, mis tähendab aeglasemat tarbimise kasvu ning seetõttu väiksemat maksulaekumist.