Olümpialinnast tulevate uudiste laviin annab Pariisist üsna lärmaka ja kaootilise pildi. Tundub, et suur osa kohalikest hoiduvad kas koduseinte vahele või põgenevad maale tuttavate juurde. Tavapärased turistid reisivad aga pigem naabermaadesse. Spordikaugemad ilmarändurid kohe kindlasti. Pariisi mitmed vaatamisväärsused on ju piiratud juurdepääsuga, linna ühistransport (metroo sealhulgas) on eelkõige rakendatud mängudele sõitnud sportlaste ja nende veelgi arvukama saatjaskonna teenimiseks. Pariislased nurisevad isegi, et neil on ajalooline kitsaste tänavatega linn, aga see tahetakse nüüd kümnete tuhandete olümpialaste ja uudistajatega täis toppida. Mida ütleksid nad aga siis, kui peaksid näiteks Haapsalusse Ameerika autode päevadele sattuma. Kõik siin maailmas on suhteline, nii et ärgu nad seal üleliia ka hädaldagu. Hädaoht võib Pariisis varitseda muidugi iga nurga peal ja kohati tekib mulje, nagu oleks tegu rindeäärse linnaga. Tänavatel patseerivad suurte kampadena ringi korravalvurid nagu komandanditunnile kohane. Peljates eelkõige terroriakte, sest tänapäeva maailmas ilmuvad suurtel massiüritustel nagu maa alt välja kurjad jõud. Tegu pole aga sugugi laternaposte ja pargipinke lõhkuvate vandaalidega, vaid usuhulludena ringi hiilivate vanakuradi saadikutega. Nende jaoks on teiste inimeste tapmine või sandistamine pommi abil sama lihtne nagu piitsaga kärbseparve laialipeksmine. Kui satuks nüüd ise nipsust äkki keset Pariisis tunglevaid inimesi, kus sooja on üle 30 kraadi ja prantsuse keelt ka ei oska peale pardon ja musjöö ning silmanurgast püüad jälgida, et ehk mõni kahtlane seljakotiga pommipanija ringi ei hiili, siis võid tõesti küsida, et milleks seda olümpiat üldse vaja on korraldada. Kas see mäng väärib ikka küünlaid. Miks ta aga ei vääri, kui istud oma kodus teleri ees ja pilt olümpiaareenilt tundub nii ilus ja turvaline. Eks kaugelt vaadates tundub aga iga asi ilusam sellest, mida lähedalt kaedes näha saad. Seine’i jões on ujumine 1923. aastast peale vee saastumise tõttu keelatud. Nüüd tahetakse seal läbi viia allveeujumine ja triatloni ujumisdistants. Saaste kaotamiseks eraldati vähemalt paar miljardit eurot ja Prantsuse president Emmanuel Macron tahtis mänge (ja ka ennast) promodes seal näidisujumise teha. Keskkonnaaktivistid võtsid kohe tuld ja lubasid sel päeval üle kaldaveere jõkke kakada. Prantslased on teadagi läbi ajaloo revolutsioonimaiad ja pole kuulda olnud, et Emmanuel-poiss oleks suplema läinud. Hiljuti sai sellega hakkama aga Pariisi linnapea Anne Hidalgo, nagu tõestamaks, et suplus Seine’is põdema ei pane.

Homme avatakse Pariisis 33. nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Huviga oodatakse kell 21 algavat avamistseremooniat, mis esmakordselt viiakse läbi väljaspool mängude peaareeni ehk olümpiastaadionit. Avamine toimub suurlinna läbival Seine’i jõel. Vana-Kreekas peeti esimesed hellenistlikud spordipidustused peajumal Zeusi auks 776. aastal enne Kristuse sündi. Võisteldi ainult staadionijooksus (üks staadion võrdus 192,27 meetriga) ja esimeseks võitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Pikka aega võisteldi ainult sel jooksudistantsil, ajapikku lisandusid ka mõned teised alad. Antiikmänge peeti regulaarselt iga nelja aasta tagant (nagu praegugi) ja ühtekokku 293 korral.

Brigitte Bardot ehk BB vallutas 65 aasta eest tolleaegse filmitähena Pariisi kinoteatrid linateosega „Babette läheb sõtta”. BB läks filmilinal sirge selja ja lauluga. Täna lendavad Pariisi vehkleja Nelli Differt ja treener Helen Nelis-Naukas. Lähevad samuti vallutama. Eeltöö olümpiamängude epeeturniiriks on tehtud ja meeled elevil. „Mulle tundub, et Nelli vorm on praegu hea,” hindas juhendaja pärast pühapäevast treeningut oma hoolealuse sportlikku valmidust. „Ta on alati väga sihikindel ja võidu eest võitleb ta viimase sekundini.”

Nädala pärast astub vehkleja Nelli Differt Pariisis võistlusrajale. Lisaks temale alustavad ajaloolises Grand Palais’s olümpiamängude epeeturniiri 35 konkurenti. Nelli Differti hääl kõlas telefonis nagu puhkust veetva inimese oma. Millestki ei kumanud läbi, et nädala pärast ootab teda ees vaata et elu kaalukuselt tähtsaim epeeturniir. „Trenn on tehtud, lõuna on söödud, nüüd puhkan veidi,” rääkis Eesti ainuke vehkleja saabuvatel Pariisi olümpiamängudel. „Õhtul teen veel kerge trenni ja homme hommikul lendan Poolast koju.”

Pühapäeval lõppenud Budapesti GP-etapil sai ametlikult selgeks, et epeevehkleja Nelli Differt lunastas pääsme suvistele Pariisi olümpiamängudele. Differt (maailma reitingu üheksas epeenaine) kuulub turniiri võitnud ungarlanna Ann Kuni (maailma kolmas epeenaine) järel nende kahe eurooplanna hulka, kes tagasid endale olümpiapääsme. Reeglite järgi pääsevad Pariisi kaks vehklejat nende seast, kelle koondised ei ole mängudele kvalifitseerunud. Eesti naiskond üritab seda veel paari nädala pärast Hiinas toimuval MK-etapil, kus nad peaksid turniiri ära võitma. Ukraina esindajad ei tohiks sel juhul tõusta kuuendast kohast kõrgemale.

Nelli Differt kindlustas Budapesti MK-etapil individuaalse koha Pariisi olümpiamängudele, kuid võib sinna pääseda ka naiskonnaga, kirjutas Delfi. Differti lähim jälitaja oli Irina Embrich, kuid tema teise ringi kaotus Budapestis tähendas seda, et isegi viimasel Hiinas toimuval võistlusel võidab, jääb tal kaks punkti puudu. „Süda on küll rahul, et olümpial olen, kuid parem oleks sinna minna […]

Lääne Elu olümpiaennustusele saabus 99 talongi. Paljud lõid kaasa mitme talongiga, aga oli ka üksikuid ratsamehi. Kõige rohkem oli võimalik saavutada 20 punkti. Võitis Lääne Elu spordiennustustes aastaid edukalt kaasa löönud Herjavaküla meesVäino Tõkke 10 punktiga. 9 punkti: Tõnu Toms, Toomas Koppel, Olev Karro, Delvis Tõkke, Voldemar Tõuts, Jaanus Peenoja jaEdvi Peenoja. 8 punkti: Merike […]