Üks Washingtonis NATO tippkohtumisel vaid osaliselt lahenduse leidnud küsimus oli Ukraina soov anda lääne relvastusega lööke Venemaal paiknevatele sõjaväebaasidele, kust neid rünnatakse.

NATO sidus Washingtonis oma tuleviku veelgi rohkem sellega, mis Ukrainast saab, aga pole siiani andnud endast parimat tolle riigi aitamiseks, kritiseeris Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asejuht Kristi Raik, kes osales tippkohtumise mõttekodalaste programmis.

Kuigi väidetavalt plaaniti alguses, et NATO tippkohtumise lõppkommünikees on 32 punkti, samamoodi nagu alliansis on 32 riiki, ei suutnud dokumenti koostanud liitlased lõpuks siiski õigel hetkel pidurit tõmmata.

Veel enne NATO tippkohtumise sisuosa algust ehk esimest Põhja-Atlandi Nõukogu istungit eile pärastlõunal imbus välja info, et ühes olulises vaidluspunktis jõudsid liitlaste diplomaadid vist kokkuleppele.

NATO riigid soostusid kolmapäeval kirjutama Washingtoni tippkohtumise lõppdeklaratsiooni, et Ukraina liigub «pöördumatul rajal» liikmesuse suunas, ütles mitu diplomaati.

Asjaolu, et kümme aastat tagasi lubasid kõik liitlased tõsta tänaseks oma kaitsekulud NATO alusdokumentides seisva kahe protsendini SKTst ning nüüdseks on lubaduse täitnud 32 liitlasest 23, tuuakse tippkohtumisega seotud avaldustes välja vaheldumisi nii positiivse kui negatiivsena.

Praegu on Hiina Venemaa suurim sõdimisvõimaluste looja Ukrainas, tunnistas NATO poliitika planeerimise juht Benedetta Berti tippkohtumise eelüritusel Washingtonis.

9.–11. juulini 2024 toimub Washingtonis NATO tippkohtumine. See on viimane tööülesanne Euroopa kõrgeks välisesindajaks siirduvale peaminister Kaja Kallasele. Kas see on ka viimane samameelsete tippkohtumine NATOs, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Saksa kantsler Olaf Scholz peab täna Washingtonis USA presidendi Joe Bideniga kõnelusi sõjalise abi üle Ukrainale, mis on ohus Ühendriikides tekkinud poliitilise ummikseisu tõttu.