Teisipäev, 9. juuli 2024 Võrumaa Teataja - Alates reedest on müügil Pariisi suveolümpiamängudele pühendatud postmark - PTA leidis seire käigus ohtliku tomativiiruse - Rõuge prii- tahtlikud pidasid kärajat - Majutusettevõtetes oli mais mullusest rohkem turiste - Möödunud nädalal algas Põlva noorte malevasuvi - Setomaa raamatulugejad armastavad sel suvel palavalt just Helgi Sallot - Leokid võitsid motokrossi Balti meistrivõistlustel kolm esikohta - Leitsak, tuul, vihm … - Juunis reisis rongiga üle 672 000 reisija - Ilmavaatleja Peedu Palm oli tänavuse 1. juuli äikesetormi ajal Võrus Vilja tänaval. - Võrumaalaste vilkad punalibled aitavad arstidel tõbiseid tohterdada - Juunikuu lõpus Võru linna kohvikus märatsenud mees soovib siiralt vabandust paluda - Hinnatõus on suvekuudel varasemast aeglasem - Noored iseseisva elu alustamisel: oma kodu soetamine ja esimese laenu võtmine - Tormikahjustused tingivad Kubja tervise- radade ääres muu hulgas ka lageraiet

Lucas Leok ja Travis Leok võitsid pühapäeval Lätis Dobeles Läti meistrivõistluste kolmandal etapil ja Balti meistrivõistluste teisel etapil kahe peale kokku kolm esikohta.

Aprilli keskpaigas sulges Võrukivi kauplus uuendusteks uksed, et peaaegu kaks kuud hiljem need taasavada Võrukivi toidukeskusena.

Varakevadised metsatööd Võru linnas Luha ja Pika tänava ristmikul.

Maksimarketi müügisaalis sai teisipäeva õhtul nautida vägevat show’d, mille üheks põhitegijaks oli kohalik ansambel S.E.K.S, kes kahjuks küll praeguseks tegevuse lõpetanud. Muusikasõpradel oli seda enam hea meel erakordset etteastet vaadata.

Võru linnavalitsus kehtestas oma eilsel istungil Võru linnas Luha tänav 12 ja Jüri tänav 82 kinnistute detailplaneeringu.

Lugeja küsib: Töötaja ei ilmu juba mitmendat nädalat tööle. Telefonikõnedele ega kirjadele ka ei vasta. Kas tööandjana saan töölepingu lõpetada?

Neljanda juurdeehituse käigus sai Puiga põhikool juurde 1000 ruutmeetrit pinda. Vähem oluline ei ole liikluskorralduse kitsaskohtade lahendamine parkla ning õueala loomise läbi.

Kodumaine maasikas jõudis OÜ BerryMush lettidele kesknädalal. Neljapäeval sai Eesti maasikat osta 17eurose kilohinnaga ja Kreeka päritolu marja 6,5eurose kilohinnaga. Rimi ees oleva müügileti taga tervitab ostjaid Tiina Hussar, kes müüb suviti marju juba neljandat hooaega. Foto: AIGAR NAGEL

Võrumaa Teataja käis Sõmerpalus asja uurimas. Mis välja tuli? Inimesed on hirmunud!? Tõdetakse, et kui juba praegu on müraga probleeme, siis mis saab, kui veel võimsamad relvad kohale tuuakse. Jutt on 155 mm liikursuurtükkidest, kuid palutakse nime lehes mitte avaldada.

Oktoobri alguses avas Jüri tänaval Lexika raamatupoe endistes ruumides uksed kohvik Kolm. Köö & Deli. Kohvikupere: Jane Timpka, Kairi Rebane, Rommy Otti, Katri Käremägi-Sauk ja Ragnar Sauk. Pildilt puuduvad Leelo Palgi ja Helery Haljaste. FOTO: Aigar Nagel

Kliimaseadmetele keskendunud Olav Nassar toob jahutusseadmete enim levinud rikete põhjustena esile elektrilised probleemid, korrosiooni ning kummidetailide vananemise. Foto: AIGAR NAGEL

Aasta klassiõpetaja Kertu Torn, aasta aineõpetaja Rainer Kaseväli, aasta lasteaiaõpetaja Kersti Kala, aasta gümnaasiumiõpetaja Kaili Leino, aasta huvihariduse õpetaja Triinu Grossmann, aasta õppeasutuse juht Tiia Must, aasta tugispetsialist Minni Aia-Utsal ning aasta klassijuhataja Kadri Paulus.

Pildiallkiri: Diagnostikateenistuse kollektiiv. Tagumises reas Jaanika Luik, Kerli Koobak, Laivi Kuus, Urve Kõrs, Ere Liivaoja, Linda Ots. Ees Külli Tillemann, Katre Vares, Aino Svarts, Inge-Liis Verst, Reet Võsu. Foto: AIGAR NAGEL Õendusjuhi Jana Trolla sõnul on esimene medalisaaja, kes selle nii-öelda käest kätte saab, pikaaegne radioloogiaõde Aino Svarts, kes iga päev tegeleb kõige rohkem röntgenipiltide ja kompuuteruuringute tegemisega ning on haiglas töötanud 53 aastat.

Sõlekese lasteaia Rõõmulinnu rühma laste ütlused sõprusest: Janelle: Sõber on lahke, hooliv, sõbralik, viisakas ja rõõmus. Tahan sõpru üllatada kingitustega, kaartide ja lilledega. Milana: Sõber on see, kes lohutab, kui haiget saan. Sõber on väga tähtis. Isabel: Sõber on alati olemas, kui midagi viga on ja sõpra ka aitan. Temaga saab alati mängida ja temaga peab kena olema.

Sireliis Viiberg saavutas Otepää lahtistel meistrivõistlustel seni kõrgeima koha B-grupi iluvõimlejate individuaalarvestuses.

Laupäeval toimus Viitinas 22. kesksuvine kuuritsapüügivõistlus. Kalapüügist võttis osa 12 võistkonda. Esikoha saavutas kohalik võistkond Omad, kes mullu platseerusid teisel kohal. Võistkonda kuulusid Heiki Pilt, Taavi Liiv, Elar Kutsar ja Are Hain. Tänavu püüdsid Omad Viitina järvest kokku 1865 grammi kalu. Võistkonna suurimaks püütud kalaks oli 702 grammi kaaluv haug, mis oli ühtlasi kogu võistluse suurim püütud kala. Teise koha saavutas võistkond Klaabu Ruusmäelt koosseisus Aivar Pärnapuu, Urmas Talo, Jaanus Talo ja Karola Talo. Võistkond Klaabu püüdis tunni aja jooksul järvest 1587 grammi kalu. Eelmisel aastal võistluse võitnud Kännud jäid tänavu kolmandaks. Võistkonda kuulusid Ülo Karpov, Aare Aasa ja Janno Ruuder. Kännud püüdsid tänavu 1026 grammi kalu, suurimaks püütud kalaks oli 492 grammi kaaluv haug. Peale võistluse toimus tänavu kuuritsavalmistamise õpituba ja pealtvaatajatele Võru pärimustantsu festivali külaliste kontsert.

Metallitöö õppejõud Jaanis Tigas tutvustab Kreutzwaldi kooli õpilastele uhiuut keevitussimulaatorit. Seda jälgib ka ärikorralduse esimese kursuse õpilane Katrin Kind. Jüripäev, 23. aprill on suvepoolaasta esimene päev, mil targad talupojad vaatasid tulevikku, ennustasid viljasaaki, karjaõnne. Sel päeval palgati karjapoisse ja -tüdrukuid või võeti ette kolimine. Põhi- ja kutsekooli ning gümnaasiumi lõpetajatel on just õige aeg otsustada, kuhu minna edasi õppima. Otsuse tegemise aeg Meenub, kuidas mõni aeg tagasi ütles Võrumaa kutsehariduskeskuse IT-eriala juhtivõppejõud Indrek Saar, et mitu noort ühelt kursuselt lõpetasid väga edukalt kutsehariduskeskuse ja asusid koos Tartu ülikooli edasi õppima. Samas ütles Indrek Saar murelikult, et mõnel IT-eriala kursusel lõpetavad ainult pooled alustajatest. Need on kõnekad ja mõtlema panevad näited. Edasiõppimisel tuleb valiku tegemist väga tõsiselt võtta. Siin saavad palju kaasa rääkida lastevanemad ja kodune eeskuju. Rahul eriala valikuga Puidueriala esimese kursuse õpilased Kaspar Bendi ja Siim Kolga ütlesid, et nemad eriala valikut ei kahetse. Noormeestel oli lahtiste uste päeval käsil tappide tegemine. Ärikorralduse esimese kursuse õpilane Katrin Kind juhendas lahtiste uste päeval noori, kes olid tulnud kutsehariduskeskusega tutvuma. „Olen eriala valikuga rahul. Lõpetasin mõnda aega tagasi Võrus keskkooli. Elan praegu Põlvas ja mul on kolm last. Õppida ei ole kunagi hilja,” ütles rõõmsameelne Katrin Kind Võrumaa Teatajale. Tipptasemel õppeklassid Mettallitöö õppejõud Jaanis Tigas näitas Kreutzwaldi kooli noortele täiesti uut keevitussimulaatorit, mis võimaldab simuleerida kõiki keevituse liike, annab tehtu kohta väga põhjaliku analüüsi ja hindab keevist kõikvõimalike parameetrite järgi. Võrumaa kutsehariduskeskuse lõpetajad on väga nõutud oma ala asjatundjad. Huvilisi oli Võru-, Põlva- ja Tartumaalt Kutsehariduskeskuse õppeinfo spetsialist Kaiu Zernand ütles, et lahtiste uste päeval käis Väimelas kooliga tutvumas üle 150 õpilase nii Võru-, Põlva- kui ka Tartumaalt. Kooli uksed olid lahti kõigile huvilistele, kes soovisid näha, kuidas õpitakse ja millist elu elatakse kutsehariduskeskuses iga päev. Kavasse kuulusid ringkäigud õppehoonetes, töökodades ja õpilaskodus, huvilistel oli võimalus jälgida koolisiseseid kutsevõistlusi. Ringkäike tegid ärikorralduse eriala õpilased. Peale selle oli külalistel võimalus osa võtta töötubadest. Nutitoa tegevusi vedas eest õpetaja Indrek Saar, kelle juhendamisel saadi ülevaade nutiseadmete turvalisuse rakenduste kasutamisest. Teeninduse töötoas näitas õpetaja Viibeke Turba, kuidas voltida käterättidest luikesid hotellitoa jaoks ning salvrätte lauakaunistuste tarvis. Puidu õppetoas sai jälgida ja proovida kalasabatapi valmistamist. Kõrvalruumis toimus Teppo tüüpi lõõtspilli valmistamise kursus Heino Tartese ja Taavi Pumbo juhendamisel. Metallitöötoas oli väljapanek kutsehariduskeskuse õpilaste valmistatud toodetest. Veel sai proovida virtuaalse keevistussimulaatori abil enda täpsust ja osavust. Kompetentsikeskuselt oli huvilistele väike meene. Dokumentide vastuvõtt Võrumaa kutsehariduskeskuses algab 3. juunil.

Sel sügisel plaanib Võrus uksed avada Võluvõru Demokraatlik Unistuste kool. Üks demokraatlik kool juba tegutseb Eestis ja seda siinsamas Võrumaal Sännas Leiutajate külakooli nime all. Rõuge kooli eestvedaja Hendrik Noor usub, et hinded pole elus kõige olulisemad ning avab oma ideid haridusmaastiku edendamisest. Terve talupojamõistus Rõuges Sännas tegutseb Eesti esimene demokraatliku kooli põhimõtteid järgiv Leiutajate külakool. Kool alustas 2014. aastal ning praegu õpib seal kümme õpilast, õpetajaid on viis. Peale selle kuulub kooli juurde sama ideoloogiaga lastehoid, kus käib seitse last. Ettevõtmist juhtiv Hendrik Noor tunneb, et Lõuna-Eesti ja üldises plaanis terve Eesti haridusmaastik võiks olla mitmekesisem. „Uue kooli loomisel lähtusime peamiselt sisemisest tundmusest ja talupojamõistusest. Hiljem saime teada, et Leiutajate külakooli sarnaseid koole on maailmas palju ning neid kutsutakse demokraatlikeks koolideks.” Koolijuhi sõnul oli ja on põhiliseks ideeks, et lapse elurõõm ja uudishimu maailma vastu on väärtused ja kapital, mida ei maksa hinnete vastu välja vahetada. Samuti on alternatiivse suunitlusega külakool Noore arvates võimas külakogukonna hoidja ja kasvataja. Ta usub, et hea kooli nimel on pered nõus tegema suuri elumuudatusi, nagu näiteks maale elama kolimine. Koolil puudub õppemaks. Juhtkond soovib, et erakool ei oleks elitaarne lõbu rikastele, vaid pigem kogukondlik võimalus panustada sellega, mida iga lapsevanem kõige paremini oskab. Olgu see koristamine, kokandus või pillimäng. Tõeline rõõm mängust Hendrik Noor usub, et tema enda koolikogemus oli üsna standardne. „Käisin ühes Tallinna „eliitkoolis” ning sain ilmselt sama kogemuse, mis enamik minuealisi inimesi said. Klassis oli 30 õpilast, kord oli autoritaarne ja keegi ei uurinud, millised on õpilase sügavamad huvid või soodumused.” Ta leiab, et mängimine on kahtlemata lapsele rõõmu allikas ja mängulisuse väärtustamine koolis lisaks lõpptulemusena kogu riigile innovatsiooni, loomingulisust, suhtlusoskusi ja eetikat. Samuti rikastaks noore inimese unikaalsuse austamine koolis ühiskonda tervikuna erinevate indiviidide kujunemise kaudu. Tänapäeva koole vaadates tunneb koolijuht muret, et hoolimata maailma kardinaalsest muutumisest on haridusasutused jäänud sisuliselt samasuguseks, nagu nad olid sadu aastaid tagasi. Pai hingele Hendrik Noore hinnangul peetakse edu võrdseks õnnega. „Usun, et sellise mõttemalli taga on suuresti haridussüsteem, kus maast madalast peale pingutatakse heade hinnete nimel ja jäetakse sügavamad väärtused nagu empaatia ja personaalsed anded tähelepanuta. Isiklik õnn aga on tihtipeale just seotud eneseteostuse ja südamlike inimsuhetega.” Leiutajate külakooli õpetajad usuvad, et õnnelikku elu ei saa lõputult kuhugi tulevikku projitseerida. Justkui pärast koolist väljumist / tööpäeva lõppu / palgapäeval hakkab hea elu. „Kui on soov elada õnnelikult, siis on palju, mida saab selle heaks kohe ära teha! Leiutajate külakooli lastele antakse võimalus juba täna olla oma saatuse sepp ja oma unistuste poole liikuja,” kinnitab Noor. Ta peab koolide needuseks juba sajandeid valitsenud õppekavakesksust ja usub, et ka Waldorfi koolid pole sellest patust vabad. Demokraatlikus koolis on kesksel kohal laps ise oma unistuste ja erisustega. Tihe suhtlus Võluvõruga „Oleme Sänna kultuurimõisas korraldanud palju haridusseminare, filmiõhtuid ja vestlusringe, milles Võluvõru loojad on ka osalenud. Samuti oleme kohtunud Võluvõru initsiatiivgrupiga Sännas, et jagada oma kogemusi kooli loomisel ja pidamisel. Meil on hea meel, et haridusvalikuid on Eestis viimasel ajal juurde tulnud, tihtipeale on innovatsiooni sissetoojateks just erakoolid,” kinnitab Hendrik Noor. Sel aastal on plaanib peale Võluvõru Unistuste kooli veel alustada Tartu Demokraatlik Võlukool. Koolijuhile tundub, et ollakse tunnistamas demokraatlike koolide tõusulainet Eestis. Samas ei maksa tema sõnul unustada, et iga demokraatlik kool on täiesti omanäoline. Sänna Leiutajate külakool soovib omalt poolt Võluvõru Demokraatlikule Unistuste koolile jõudu ja pikka iga. Riik menetleb Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõuniku Liisa Tageli teatel on Võluvõru Demokraatlik Unistuste kool esitanud haridus- ja teadusministeeriumile koolitusloa taotluse. Kuni menetluse lõpuni jõudmiseni ministeerium kooli kohta hinnanguid anda ei saa. MTÜ Võluvõru juht Helle Kivi jäi lehele antud kommentaaris tagasihoidlikuks. „Õpilaste arvu ja õppemaksu suurust ma hetkel teemana üles ei võtaks, oleme ministeeriumi otsuse ootel. 29. aprilli õhtul toimub meil infopäev ja järgmise tutvustava filmi vaatamine. Täpsem info ilmub peagi Võluvõru kodulehel ja Facebookis.” Eesti Hariduse Infosüsteemi (HTM) andmetel õpib Sänna Leiutajate külakoolis 2018/2019. õppeaastal kümme õpilast. Koolil on tähtajatu tegevusluba õppe korraldamiseks 1. ja 2. kooliastmes (1.–6. klass) alates 2017. aasta 1. septembrist. Eestvedajad on pöördunud HTMi poole loa taotlemisel, et saada informatsiooni antud toimingust. Haridusministeeriumisse ei ole kooli kohta kaebusi või pöördumisi laekunud. Ministeeriumi kinnitusel on kogu Eesti haridussüsteem seadnud eesmärgiks väärtustada iga lapse individuaalse arengu toetamist. „Eesti on erinevate rahvusvaheliste uuringute järgi maailma ühe parema haridussüsteemiga riike. Peamised võtmeprobleemid on kirjeldatud Elukestva Õppe Strateegias 2020 ja nende lahendustega tegeletakse. Praegu on koostamisel haridus- ja teadusstrateegia 2035, mis on sisuliselt EÕSi jätkustrateegia,” sõnas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Liisa Tagel. Suur võrdne väiksega Demokraatlikuks hariduseks peetakse lapse ja õpetaja võrdset võimalust koos otsustada õppimise ja sotsiaalse elu üle. Lapsel peab olema õigus ise otsustada, kuidas, millal, mida, kus ja kellega ta õpib. Seal toimib dialoog, vastutus oma hariduse eest, osalemine, austus, tolerantsus ja armastus. Bostoni kolledži psühholoogiaprofessori Peter Gray sõnul on demokraatlikud koolid üks kõige paremini hoitud saladusi hariduses. Demokraatlik haridus kaasab – karistuse ja tunnustamise asemel ta usaldab ja austab. Siin on õpilasel õpetajatega võrdne võimalus kooli elukorralduse igas punktis kaasa rääkida. Ka selles, millised tunnid toimuvad ning keda õpetajaks palgata. Sellises hariduses on kaks olulist põhimõtet: õpilaste juhitud õpe ja kogukondlik otsustamine. Õpilased ise vastutavad oma õppimise eest. Koolipäeva sisustamine on nende enda teha. Valik ei toimu täiskasvanute pakutud variantide seast, vaid neil on täielik vabadus ise välja mõelda meelepärased tegevused. Ohtralt värsket õhku Oma aega saab veeta näiteks õues mängides, puu otsas ronides ja rattaga sõites. Hiljem arutletakse, mängitakse lauamänge või pille. Üldjuhul klasse ning õpilasi vanuse järgi ei rühmitata ja täiskasvanud toetavad noorte õppimist. Täiskasvanud aitavad õppeteema vastu huvitundval noorel leida arenguks vajalikud võimalused ja vajaduse korral viiakse õppur kokku oma ala eksperdiga. Õpilastele ja täiskasvanutele tutvustatakse kooli toimiseks vajalikku Marshall B. Rosenbergi vägivallatu suhtlemise oskust. Kogukondliku otsustamise kohaselt on kooli igal liikmel otsustamisel üks hääl. Nii saavad eelkooliealised rääkida kaasa kooli eelarve küsimustes. Suuremad koolielu otsused tehakse regulaarsetel kooli koosolekutel. Enne seda toimub erinevaid vaatenurki ning arvamusi sisaldav arutelu.