Rannarootslaste peol kõlavad laulud lähedalt ja kaugelt
2024-07-04 / Lääne Elu
Laupäeval kõlab Haapsalu lossiõuel eesti- ja rootsikeelne laul, sest rannarootslased peavad oma viiendat laulu- ja tantsupidu. Koos korraldajate ja vabatahtlike abilistega on peole tulemas 1200 inimest, kellest 900 on Eestist, 130 Soomest ja 120 Rootsist. Peol astub üles läbi aegade teadaolevalt suurim hiiu kandle orkester, kus lööb kaasa 35 talharpa-mängijat. Päev algab kl 11 jumalateenistusega Haapsalu toomkirikus. Pool tundi hiljem marsivad peolised rongkäigus Vaba tänavalt mööda Karja tänavat linnusesse ja keskpäeval algab linnuseõuel kolm tundi kestev laulu- ja tantsupidu.
Ilmselt on vanajumal siiski eestirootslane, ütles laupäeval nii mõnigi eestirootsi laulu- ja tantsupeo pealtvaataja ja korraldajad, sest vaatamata üsna nutusele ilmaennustusele ja hommikuses proovis saadud vihmasahmakale, tuli peo ajal päike välja ja säras seal peo lõpuni.
3. juulil kell 10.42 said päästjad väljakutse Lääneranna valda Lihula linna. Pärnu maanteel asuvas mahajäetud saekaatri hoones olnud saepuruhunnikust märgati tulevat suitsu. Päästjad kustutasid ca 2×2 meetri suuruse saepuruhunniku kell 11.10. (Lisatud foto)
Risti tuulepargi rajaja Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas ja Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa allkirjastasid läinud nädalal lepingu, mille järel pannakse paika tuulikute täpsed asukohad. Randmaa ütles Lääne Elule teisipäeval, et hange tuulepargi detailse lahenduse koostamiseks ja keskkonnamõju hindamiseks on välja kuulutatud ning pakkumuste esitamise tähtaeg on augusti keskpaik. Kui tõrkeid ei teki, võiks Randmaa sõnul tuulepargi ehitus alata paari aasta pärast. „Kui septembris planeerijaga lepingusse jõuame,“ märkis Randmaa.
Kolmapäeval leppisid Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu ja rannarootsi kultuuriruuumi esindajad kokku 2025. aasta mardilaada peateemaks on rannarootslased, teatas eestirootslaste kultuuriomavalitsus juhatuse liige Jana Stahl sotsiaalmeedias. Sügisel Tallinnas toimuv mardilaat on suur käsitööliste pidu ja selle valdkonna inimeste seas väga hinnatud ettevõtmine. Sel sügisel on mardilaada peakülaliseks Pärnumaa ja järgmisel aastal Aiboland – saarerahva kodu.jana […]
Eestirootslased peavad juuli alguses Haapsalus oma viiendat laulupidu, mille muudavad eriliseks Eesti suurim hiiu kandle orkester ja vanadest laulikulauludest kokku seatud koorisüit. 6. juulil Haapsalu piiskopilinnuses toimuv laulupidu kannab pealkirja „Kaugemalt ja lähemalt” ning toob kokku 600–700 lauljat, tantsijat ja muusikut Eestist, Rootsist ja Soomest. Eestistki on esindatud tunduvalt laiem piirkond kui rannarootslaste asualad – esinema tullakse ka Saare- ja Hiiumaalt, Kesk- ja isegi Lõuna-Eestist ning Ida-Virumaalt.
Eestirootslased peavad täna Haapsalu lossihoovis oma neljandat laulu- ja tantsupidu, mis kannab pealkirja „Aiboland, mu arm”. Peole koguneb sel aastal 300 lauljat, muusikut ja tantsijat, mida koroonaviiruse leviku tõttu on küll poole vähem kui eelmisel laulupeol. Sel korral jäävad tulemata külalised Rootsist ja Soomest. „Eriline aeg, teistmoodi pidu,” ütles eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl. […]
Eestirootslaste kultuuriomavalitsus otsutas sel suvel Haapsalus toimuma pidanud eestirootslaste IV laulu- ja tantsupeo teadmata ajaks edasi lükata. Laulupeo korraldustoimkond põhjendas peo edas lükkamist keerulise olukorraga, milles pidu pidada ei saa. „Praegu ei saa koorid ega tantsurühmad proovi teha, samuti pole ainult endile mõtet pidu teha, kui teised tulla ei saa,” ütles Rannarootsi muuseumi direktor ja […]
Eestirootsi kultuuriomavalitsuse esimees Ülo Kalm (vasakul) koos tänavuste tiitlisaajate Margareta Hammermani ja Einar Mihlbergiga. Foto SOV/Facebook Laupäeval Padisel peetud Rootsi päeval anti eestirootsi kultuurikandja tiitel koos Hans Pöhli medaliga Margreta Hammermanile ja Einar Mihlbergile. Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimeehe Jana Stahli sõnul on mõlemad tänavused tiitlisaajad Rootsist. Margareta Hammerman on aktiivne Vormsi asja ajaja ja ta on […]
Pakri tantsudeta ei möödunud ka eelmine, Pürksis peetud Rootsi päev. Foto Arvo Tarmula Laupäeval on Padisel eestirootsi kogukonna traditsiooniline suvesündmus – Rootsi päev, mis tänavu on pühendatud eestirootslaste kultuuriautonoomia kümnendale juubelile. Seekordne, arvult juba kuues Rootsi päev keskendub Padise ja sellega tihedalt seotud Pakri saartele. „Pakri saared ning Padise ja Kurkse kant on samuti olnud […]
Osmussaare külaühingu liikmed Göran Hoppe, Saga Adolfsson ja Lotta Odmar. Foto Arvo Tarmula Esimest korda on Osmussaare rootslastel saarel krunt, mis neile kuulub ja kuhu peaks lähiaastail kerkima külaühingu maja. Osmussaarlaste järeltulijaid koondav külaühing ostis 6400 euro eest Noarootsi vallalt saarel ligi 4000 m² suuruse krundi, millele nad ehitavad tulevikus külamaja. Maja pakuks saarel viibivaile […]
Täna kandis Haapsalu taas auga eestirootslaste pealinna tiitlit, sest piiskopilinnuses peeti maha eestiroostlaste ja nende järeltulijate kolmas laulu- ja tantsupidu. Peol astus üle ligi 550 lauljat ja tantsijat nii Eestist, Rootsist kui ka Soomest. Rahva ette tuli 14 koori ja 11 tantsurühma. Erakordne oli meeskooride suur hulk – neid oli laval koguni neli, mis andis peo kõlapildis kenasti […]
Tantsupidu. Arhiiv Läänemaa tantsu- ja laulupidu peetakse tänavu mais kahe eraldi peona – mai keskel tantsivad rahvatantsijad Haapsalu linnuses ja kuu lõpus kogunevad koorilauljad Lihulasse. Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul peetakse tänavu peod nii varakult seepärast, et juuni esimestel nädalavahetustel on juba Pärnus nais- ja neidudekooride laulupäev ning Jõgeval üle-eestiline naiste tantsupidu. „Siis tuleb koolide […]
Endel Enggrön (vasakul) ja Ivar Rüütli on esimesed eestirootsi kultuurikandjad. Foto Arvo Tarmula Täna Pürksis peetud suurel Rootsi päeval said esimest korda välja antava eestirootsi kultuurikandja tiitli ja sellega kaasneva Hans Pöhli medali Endel Enggrön ja Ivar Rüütli. Suur-Pakril sündinud ja 10 aastasena Rootsi läinud Endel Enggröni elutöö on olnud Pakri muusikakultuuri jäädvustamine ja elushoidmine. […]
Läänemaa laulupidu 2011 Lihulas. Foto: Arvo Tarmula XXVI laulupeo 383 maakondlikku eelproovi on lõppenud. Laulupeole saabub esinema 1046 kollektiivi ligi 32 tuhande peolisega. Tantsupeole on tulemas 654 kollektiivi ligikaudu 10 tuhande peolisega ning pillipeol astuvad üles 500 rahvamuusikut. Laulu- ja tantsupeole on saabumas 54 Välis-Eesti ja väliskollektiivi. Laulupeo teises eelproovis osales 1124 ning tantsupeo teises […]