Hea, et Eesti on otsustanud lõpuks raha laenata ka oma kodanike käest. Seda oleks võinud oluliselt varem teha. Sest raha ju Eesti investoritel on, investeerimiskultuur on üsna kõrgel. Viimase kümne aastaga on investeerimine muutunud natuke nagu rahvaspordiks. Investeerimisest räägitakse, paljud on kätt proovinud – ning kahjuks on paljud ka kahjumeid pidanud vastu võtma, kuna väikese riskisusega instrumente ei ole väga palju olnud, kirjutab Redgate Capitali partner Valeria Kiisk.

Eesti jaeinvestoritele suunatava riigivõlakirjade emissiooni täpsed tingimused – avaliku jaepakkumise märkimise periood ja maht, võlakirja fikseeritud intress, tähtaeg ja nimiväärtus – selguvad vahetult enne märkimise algust. Eesti riik on kaasanud tehingukorraldajateks AS-i LHV Pank ning Swedbank AS-i. Tehingu juriidiline nõustaja on advokaadibüroo Sorainen.

Nii LHV kui Swedbank teatasid kohalike võlakirjatehingute börsile saatmise automatiseerimisest. Siiski ei plaani kumbki seetõttu langetada võlakirjatehingute teenuste hindu.

Niipalju, kui on erinevaid inimesi, on ka arvamusi, kuidas teha riigikaitsemaksu. Või kas maksu ongi vaja – saab ka teha võlakirjad, kuid see ei asenda tulusid.

Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt rääkis Tallinna börsi poolt organiseeritud riigivõlakirjade ümarlaua ürituse järel, et tema investeeriks riigikaitsevõlakirjadesse juba puhtalt patriotismist.