Ehkki eugeenika võib tunduda kauge ja võika teemana, millega tegelesid 19. sajandil britid ja hiljem natsid, pulbitses eesrindlik tõuteadus ka sõdadevahelises Eestis.

Hiljaaegu toimunud Suurbritannia ja Prantsusmaa valimised näitasid taas kord, kuidas valimissüsteemi eripärade tõttu võivad saada parlamendis mõned erakonnad märksa enam kohti, kui võiks arvata neile antud häälte arvu põhjal. Politoloogide sõnul on mõne grupi valijate tahte arvestamata jätmisel omad voorused.

Ühistegevus oli sõdadevahelises Eestis aktiivne ühiskondlik liikumine, millele kuulus Tartu Ülikoolis oma professuur. Kuidas Briti sotsiaalliberalismist virgunud ideed demokraatiast, kodanikuühiskonnast ning isiku ja kogukonna autonoomiast Eestis levisid, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli poliitilise mõtte ajaloo teadur Liisi Veski.

Eesti Rahva Muuseumi teadusseminar lahkab sel korral metsavendade eluolu ja eluviisi. Teemat tutvustab Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu fondihoidja Mauri Kiudsoo.

MTÜ Fenno-Ugria seekordses Hõimuklubis räägib Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki aastail 1848-1849 toimunud Ungari revolutsioonist ja selle tähendusest. Kolmapäeval kell 17 algavat loengut saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.

Üksikud vanainimesed pole uus ühiskondlik mure, aga seda on eri aegadel lahendatud erinevalt. Tallinna Ülikooli demograafia vanemteadur Kersti Lust kirjutab, et kui varem jagasid talud hooldust vajavad eakad omavahel ära, siis 19. sajandi teiseks pooleks nihkus vaesteabi valla õlule. Täpsemalt jagab Lust oma uurimistulemusi Novaatorile antud intervjuus.

Ajaloomälu tähendab minevikusündmuste tähenduste konstrueerimist ja sellest võib rääkida nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Novaator uuris suurõppuse Zapad eel Kaitseväe Akadeemia vanemteadur Vladimir Sazonovilt, millist rolli mängib ajaloomälu Venemaa poliitikas.

Võrreldes COVID-19 haiguspuhangule eelnenud ajale veedavad Eestis viibivad inimesed tööl kolmandiku võrra vähem aega, kaubanduskeskuste ja teiste vaba aja veetmise kohtade külastatavus on langenud 60 protsenti, näitab Google'i statistika.

Võiks ju arvata, et inimesed, kes on haritumad ja rikkamad, teevad paremaid finantsotsuseid. Täna EBSis kaitstud Leonore Riitsalu doktoritööst tuleb aga välja, et ka heade rahateadmistega inimesed langetavad kehvasid finantsotsuseid ning seda hoolimata heast haridusest, ja sissetulekust.

Enne valimisi lubavad poliitikud kõigi olukorda parandada, ehkki alati pole päris selge, kuidas seda tehakse. Kuidas aga näevad Eesti elanikud pensionäride, töötute ja lastega perede olukorda? ERR Novaatori ja algatuse "Kust sa tead?" animatsioon vastab sellele küsimusele teadusuuringute abiga.

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

Hiljutise uuringu põhjal areneb kopsuvähk neljandikul kindla geenivariandiga suitsetajatest.

Inimese ja neandertallase paaritumine oli haruldane või sündis selle tulemusel harva elujõulisi järglasi, näitas värske uuring.