Downi sündroomiga võisid rinda pista juba neandertallased

2024-06-28 / ERR

Hispaanias asuvast Cova Negra koopast leitud vähemalt 146 000 aasta vanused sisekõrva luud viitavad, et lisakromosoomist tingitud haigusega pidid toime tulema juba neandertallased. Kui paleoantroloogide tõlgendus kinnitust leiab, näitab see, et liik hoolitses oma erivajadustega kaaslaste eest juba kümnete tuhandete aastate eest.

ERR (21)
Video: tuukrid võisid leida viimaks legendaarse reisilennuki Kaleva jäänused (86)

Ettevõtte Tuukritööde OÜ juhi Kaido Peremehe hinnangul leidsid nad hobi korras tehtud uuringu käigus vesilennuki Kaleva rusud. Huvilised olid teise maailmasõja alguses kahe Nõukogude pommitaja alla tulistatud reisilennukit otsinud juba aastakümneid.

Poliitiline segadus Euroopa Liidu juhtkohtade jagamise eel üha kasvab | eurovalimised (141)

Euroopa Liidus kasvab europarlamendi valimiste eel poliitiline segadus, mis muudab üha keerulisemaks ennustada, kuidas jaotatakse EL-i juhtkohad järgmiseks viieaastaseks ametiperioodiks. Selline olukord ei võimalda hinnata ka peaminister Kaja Kallase šansse saada Euroopa Liidu välispoliitikajuhi koht või ka mõni muu väljapaistev positsioon EL-is.

Epler: põlevkivi võiks kasutada kuni parema alternatiivi leidmiseni (9)

Europarlamendi valimistel kandideeriv Rain Epler (EKRE) leiab, et energiasõltumatuse tagamiseks peab Eesti tuumaenergia arendamisega kiiremini edasi liikuma. Samuti usub ta, et põlevkivi tuleb kasutada kuniks on välja mõeldud paremad lahendused.

Peetri lasteaed-põhikool – aasta kool 2024? (25)

"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Peetri lasteaed-põhikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!

Tartu rakenduslik kolledž – aasta kool 2024? (30)

"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tartu rakenduslik kolledž, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!

Arheoloog: aeg on uurida hauapanuste kõrval maetud inimest ennast (0)

Tänavu Tartu Ülikooli teadusteo auhinnaga pärjatud arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv põimib oma töös kokku erinevate teaduste võimalusi. Matusekultuuri uurijana huvitub ta esemete asemel rohkem maetust endast ja tolle kogukonnast ehk inimkäitumisest.

Eesti tajutavaid piire paisutavad vapustused mõttemaailmas (1)

Eesti rahvas ilmus maailmakaardile enne Eesti riiki ja praegune riigipiir sai üldjoontes paika esimese maailmasõja aegu. Mõtteliselt on Eesti kaardil esile tõusnud aga just viimasel aastakümnel, mil Balti riigid ja Poola paistavad Euroopas silma Venemaa-ekspertide ja Ukraina toetajatena.

Arheoloog: mullu oli põnevaim leid 5000-aastane talb (0)

Tallinna Suurgildi hoones on avatud rändnäitus 2023. aasta põnevamatest arheoloogilistest leidudest. Eesti Arheoloogide Liidu esimehe Ulla Kadaka sõnul oli kõige kõnekam leid kiviaja lõpust pärit väike metallist lõikeriist ehk talb.

Asteroiditolm tõi 15-aastase talve, mis hukutas saurused (10)

Kuuskümmend kuus miljonit aastat tagasi prantsatas otse tänapäevase Yucatani poolsaare kõrvale maha Džomolungma mäest suurem asteroid, lõi maasse 180-kilomeetrise läbimõõduga ja 20 kilomeetrit sügava Chicxulubi kraatri ning päästis valla üleilmse katastroofi, mille tagajärjel hukkusid kõik dinosaurused peale lindude esivanemate.

Iidses meres elas kolmesilmne lülijalgne (0)

Lülijalgsed on erakordselt tublid ja edukad loomad. Neli viiendikku kõigist maailma loomaliikidest on kas putukad, ämblikud, vähid või nende lähemad sugulased.

Suur jäätumine ajas esimesed inimesed Euroopast välja (7)

Teadlastele seni teadmata jääaeg ajas ürginimesed Euroopast 200 000 aastaks välja. Uus uuring näitab, et hiljem inimesed siiski kohanesid ja tulid Euroopasse tagasi.

Lugeja küsib: mida tähistatakse volbripäevaga? | Ajalugu (0)

1. mail tähistatakse volbripäeva, mis on peamiselt olnud linnarahva püha. Ajas on aga volbripäeva kombed omajagu muutunud.

Mammut müttas maha pika maa (0)

Mammutid olid suured ja karvased loomad, aga kuidas nad elasid ja kus uitasid, ei ole olnud väga hästi teada.

18. sajandi talupojale võis kooselunormide rikkumine lõppeda peakaotusega (0)

Kui tänapäeval eelistatakse tihti vabaabielu, siis eesti talukultuuris on abielul ja pulmadel väärikas koht. Pulmapidustused vältasid jõukamatel talupoegadel terve nädala, kooseluga seotud normide rikkumine võis aga lõppeda surmanuhtlusega, sõnas abielu tähendust 18. sajandi Eesti- ja Liivimaal uurinud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahi.

Ärkamisaja kirjanikud elustasid muinaseestilikud eesnimed (0)

Ärkamisajal elanud Eesti kirjanikud aitasid uuesti argikasutusse tuua mitmeid Muinas-Eestis kasutatud nimesid, kuid lõid ka täiesti uusi eestipäraseid nimesid. Eriliselt suur oli selle juures Andres Saali panus, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse üliõpilane Eva Kinkar.

Viimsi Gümnaasium – aasta kool 2020? (8)

"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Viimsi Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!

Tänapäeva inimeste valutundlikkus võib sõltuda neandertallaste omast (3)

Valuaisting jõuab meie ajju närvirakkude ühe kindla ioonkanali kaudu. Neandertallastel oli see ioonkanal tundlikum kui nüüdisinimestel. Sestap tunnevad neandertallaste geene kandvad tänapäeva inimesed tugevamat valu, kirjutavad Max Plancki instituudi teadlased.

Uuring: neandertallased polnud nüüdisinimestest vägivaldsemad (7)

Neandertallane pole viimasel kümnendil avaldatud teadusuuringute põhjal juba ammu sõimusõna. Kümnete neandertallaste koljusid uurinud teadlased järeldavad nüüd, et nad polnud toonastest nüüdisinimestest ka vägivaldsemad ning vigastasid end nendega võrreldaval määral.

Unipiha Algkool (0)

Miks peaks Unipiha Algkoolist saama aasta kool?

Vikerraadio kutsub emakeelepäeval e-etteütlust tegema (64)
2024-03-04 / ERR Menu

Emakeelepäeva üks tähtsündmusi, Vikerraadio e-etteütlus toimub neljapäeval, 14. märtsil kell 10.25. Tänavune e-etteütlus vaatleb kultuuriloolise nurga alt hariduspoliitilisi sõlmküsimusi.