Läks aga Läände. Toit | Vikerraadio | ERR
2024-06-27 / Vikerraadio
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire läände jõudmisega.
Filmitegija Artur Talvik rääkis 1990-ndatele pühendatud Vikerraadio saates "Läks aga läände" oma elukoolist filmi "Tallinn pimeduses" tegemise ajal. Tema sõnul laoti 1990. aastatel Eesti filmile vundament läbi selle, et Eesti film lasti täiesti põhja ja ta sai siis uuesti fööniksina tuhast tõusta.
1990. aastatel lõhna- ja veiniäriga alustanud Kalev Vapper meenutas saates "Läks aga Läände" lõhna- ja ilupilve plahvatust Eestis ning nentis, et siinsed naised olid valmis hoidma kokku ükskõik mille arvelt, et ilusad välja näha ja hästi lõhnata.
1990. aastatel Kadaka autoturul müügiga tegelenud poliitik ja muusik Aivar Riisalu kirjeldas saates "Läks aga läände" kirevat elu autoturul, pettusevorme, klassikalisi ostusituatsioone ja tõi välja politsei tähtsuse turuelu ohjamisel.
1990. aastate ehituskunstist jutustava Vikerraadio suvesarja "Läks aga Läände" teises osas iseloomustas arhitektuuriajaloolane Ingrid Ruudi ajastut kui tohutu lennukat, mil ihasid ja soove, ka ääretult utoopilisi, oli palju ning arhitektid pidid kohanema järskude muudatustega mitmel tasandil.
Vikerraadio suvesarjas "Läks aga Läände" jutustas botaanik Jaan Mettik, milline mentaliteet valitses 1990. aastate avalikus haljastuses, kuidas armusid eestlased elupuuhekkidesse ning milliseid lilli kutsuti bolševikeks.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Esimeses "Läks aga läände" jaos oli fookus üleminekuaja toidul. Kokk ja restoranipidaja Imre Kose rääkis, kuidas tema jaoks oli suur üllatus, kui sai aru, et heast toorainest tehtud toitu ei pea üle küpsetama.
Nehatu burgeriketi omanik ja kohaliku burgeri väljamõtleja Jaan Luks meenutas Vikerraadio uues 1990ndatele pühendatud saates "Läks aga läände", millistes oludes suurt lääne maamärki, hamburgerit, Eesti turule toodi.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Esimeses "Läks aga läände" jaos oli fookus üleminekuaja toidul. Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike rääkis missugust kohanemist nõudsid eestlastelt tohutul hulgal läänest tulnud uued toidud ja maitsed.
Pärast jaanipäeva käivituv Vikerraadio suvekava toob koos uute saadetega ka uued eetrihääled. Nii pakuvad kuulajatele suvekuudel elamusi Mart Mardisalu, Vaiko Eplik, Kristjan Hirmo, Kaidor Kahar ja Martti Kalda.
Üheksakümnendatel oli Eesti film hukule määratud – polnud raha ei filmide tootmise ega kinopileti jaoks. Ometi sündis just siis Eesti esimene koostööfilm "Tallinn pimeduses", mida vaadati isegi Ameerikas.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire läände jõudmisega.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire läände jõudmisega. Kolmas saade on pühendatud eestlaste autohullusele, mille juured võivad vabalt ulatuda just üheksakümnendatesse.
Ülekaalulisus ja rasvumine on järjest suurenev terviseprobleem kogu maailmas, sealhulgas Eestis.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire Läände jõudmisega.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire Läände jõudmisega.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire läände jõudmisega.
Kuidas parandada kosmosesondi, mis on maakerast miljardite kilomeetrite kaugusel ja peaaegu pool sajandit vana?
Viimasel ajal on Facebook saatnud paljudele inimestele teate, et kustutas nende postituse, seda aga ilma arusaadava põhjuseta.
"Oh, oleks mul hinge taga kas või üksainus penn, ma sulle selle annaksin, et saaksid osta piparkoogi" – nii võiks eestikeelses vabatõlkes kõlada 1594. aastal William Shakespeare`i kirjutatud värsirida. Siit hakkabki hargnema seekordne "Päevatee", mis viib meid nii välismaale, ajalooradadele kui ka võlumaailma.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et ligi veerand küsitletud Eesti varateismelisi on kogenud kiusamist, sealhulgas küberkiusu.
Seekordses saates räägime talupidamisest mitme põlvkonna esindajaga.
Harku vallas on säilinud viimane puutumatu looduskompleks, mis koduks kakkudele, merikotkastele ning teistele kaitsealustele looma- ja taimeliikidele. Lähiajal selgub, kas sellest saab riiklik looduskaitseala või hoopis hiigelkarjäär. Kell 7.35 on stuudios keskkonnaekspert Lauri Klein. Äridaam Marge Tavast sai toidupolitseinik, kes käib kaupluste riiulite vahel erinevate toiduainete koostisosi kontrollimas. Miks ta seda teeb ning milline on toidu kvaliteet tegelikult? Täpsemalt kell 8.15. 23. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist põlislooduse päeva. Mida loodus meile tähendab ja miks võiks seal rohkem aega veeta, räägime Valdur Mikitaga kell 9.15. Rubriigis "Maailm täna" vahendab Saksamaa uudiseid Reet Weidebaum. Saatejuhid Kirke Ert ja Priit Kuusk.
Järjekordne muusikaline ajarännak viib aastasse 1974. Kuulame laule, mida esitavad 1974. aastal sündinud muusikud, lauljad ja ansamblid.