"Mulle täitsa meeldib see töö," ütleb Eesti Kirjanike Liidu uus juht Maarja Kangro, kui mõni päev tagasi liidu juhatuse koosolekult salvestusele tuli ja oma plaanidest selles ametis rääkis.
"Mitmed omavalitsused on praegu julged maakoole kinni panema või kooliastmeid kärpima, sest Lääneranna valla näitel riik tublidele väikekoolidele appi ei tule. Samas on Metsküla kool oma sihikindlusega teistele koolidele eeskujuks olnud ja meilt on nõu küsitud," ütleb koolijuht Pille Kaisel.
"Mitmed omavalitsused on praegu julged maakoole kinni panema või kooliastmeid kärpima, sest Lääneranna valla näitel riik tublidele väikekoolidele appi ei tule. Samas on Metsküla kool oma sihikindlusega teistele koolidele eeskujuks olnud ja meilt on nõu küsitud," ütleb koolijuht Pille Kaisel.
"Oma loomingus on kõik kirjanikud iseendaga üksi. Õigemini kahekesi," ütleb kirjanik Maimu Berg. Ent kirjandusest räägime temaga sel laupäeval vähe. Pigem sellest, kuidas minevik muutub mälestustes helgemaks ja kuidas selle kõrval on siiski asju, mida mälust välja ei saa.
Seekord on stuudios naine, kelle käe all käis kakskümmend aastat tagasi Tallinki toonase Rootsi tütarfirma ja sellest mitu korda suurema Silja Line'i liitmine üheks ettevõtteks. Tema nüüdne väljakutse on leida üsna raskes olukorras lennufirmale Nordica uus omanik. See naine on Kadri Land.
"Laulupeod on meie koorikultuuri kroonijuveel ja parim osa minu elust," ütleb kaheksal laulupeol koore juhatanud ja nüüd üheksandaks laulupeoks valmistuv Toomas Voll. "Kooridele meeldib, kui dirigent on nõudlik," lisab ta.
Vikerraadio saade "Kajalood" kaardistab valitud persooni sügavamaid kihistusi, mida palja silmaga ei näe. Saate autor on Kaja Kärner. Saade on eetris laupäeviti kell 12.05, kordusena pühapäeviti kell 6.
"Me tundume suuremad kui me oleme. Meil on terve Eesti peale üksteist järelevalveametnikku, vaja oleks kordades rohkem," ütleb selle nädala külaline, Keeleameti juht ja lastekirjanik Ilmar Tomusk.
Seekord palusime saatesse teatriinimese, tänu kellele saab näitleja laval särada – meil on külas sügisel noorsooteatris 38. hooaega alustav etenduse juht Reet Loderaud, Eesti Teatriliidu tänavuse aastapreemia värske laureaat.
"Su elu määrab see, mida sa tähele paned ja kuhu vaatad. Kui sa korrutad negatiivseid mõtteid, siis saad ise negatiivsemaks; kui õpid häid sõnumeid kordama, märkad enda ümber rohkem head," ütleb psühhoterapeut ja juhtimispsühholoog Mare Pork.
"Oli aeg, kui tegin kolm-neli lavastust aastas," ütleb suure kogemusega teatrimees Priit Pedajas 70. sünnipäeva künnisel. "Kui peaksin kõik kirja panema, siis pooli ei mäletaks. Kõiki ei tasugi meeles pidada," resümeerib ta.
"On väikeste tegude aasta," ütleb Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juht Meelis Kubits ja jätkab: "saab väikeste tegudega aidata paljusid suuri inimesi." Ta käis eelmisel nädalavahetusel Venemaal ära keelatud Juri Ševtšuki kontserdil Bulgaarias, nad said kui vanad tuttavad, omavahel rääkida, mõtteid jagada.
"Eesti dokumentaalfilmil on juba mõnda aega naise nägu," hindab Terje Toomistu noore naisdokumentalistide põlvkonna jõulist tulemist.
"On väikeste tegude aasta," ütleb Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juht Meelis Kubits ja jätkab: "saab väikeste tegudega aidata paljusid suuri inimesi." Ta käis eelmisel nädalavahetusel Venemaal ära keelatud Juri Ševtšuki kontserdil Bulgaarias, nad said kui vanad tuttavad, omavahel rääkida, mõtteid jagada.
"Uuringud näitavad, et soov arstiks õppida kahaneb kõikjal maailmas," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus ülemarst dr. Kristo Erikson. Töö on raske ja vea hind ränk. Ka arsti—patsiendi silmast silma vestlus kestab kõikjal lühemalt kui varem. Ajal on hind!
"Tõesti, väliseesti kirjandusele eelmisel sajandil pagulusse siirdunud kirjanike mõttes võib lõplikult joone alla tõmmata," ütleb eksiilkirjandust kõige põhjalikumalt uurinud kirjandusteadlane Janika Kronberg.
"Tänapäeval pole diplomaadil vaja piltlikult öeldes koos võõrustajaga kohaliku kombe kohaselt pooltoorest liha süüa või viskit juua, et oma riiki huvitavat infot kuulda. Kuid ka praegu ei asenda miski vahetut suhtlust ega alalist kohalolekut," jagas enam kui kolmekümne aasta pikkuse diplomaadikogemusega suursaadik Margus Laidre kolleeg Jaak Jõerüüdi mõttekäiku.
"Lihulas võib maa alt leida majade rinnakõrguseid müüre, ahjud sees. See on nagu Eestimaa Pompei, kõik oleks võimalik välja kaevata," ütleb 50 suve Läänemaal arheoloogilisi väljakaevamisi korraldanud Mati Mandel.
Eelmise sajandi kuulsad dirigendid, kes esitust dikteerisid - sellist tüüpi dirigeerimine on aegunud. Vastupidi, dirigent on mõnes mõttes teenindav personal. Nii leiab Euroopas parimate käe all end koolitanud Henri Christopher Aavik.
Õbluke naine on aastakümnetega rajanud metsade vahele oma maailma, oma universumi. Vanas, nüüd taastatud viljakuivatis kontserte andes tunneb ta hetkes olemise kulgemist. See naine on helilooja, laulja ja näitleja Siiri Sisask.
VAT-teatris hiljaaegu esietendunud "Kabaree. Põrgu" erineb tuntavalt teatrist, mida seni oleme harjunud nägema.
"Kakskümmend kaks aastat, mil oleme kohvikuäri ajanud, on Eestis olnud stabiilne maksukeskkond. See on olnud võtmesõna, nüüd on seda päris palju kõigutama hakatud," hindavad olukorda Reval Cafe asutajad ja omanikud, vennad Anri ja Rene Treifeldt.
"Meil on nõukogude ajast kolm jäänukit: mälestusmärgid, tänavanimed ja paralleelne koolisüsteem. Selle viimase likvideerimine on kõige karmim," ütleb laupäeval Narva linnapea kohalt tagandamisega arvestav Katri Raik.
"Meil on nõukogudeajast kolm jäänukit: mälestusmärgid, tänavanimed ja paralleelne koolisüsteem. Selle viimase likvideerimine on kõige karmim," ütleb laupäeval Narva linnapea kohalt tagandamisega arvestav Katri Raik saates "Kajalood".
16-aastaselt nii Eesti Televisiooni saate "Klassikatähed" kui ka Eesti pianistide konkursi võitnud pianist Tähe-Lee Liiv salvestas tänavu suvel, veel enne kahekümnendat sünnipäeva, oma esimese sooloplaadi materjali, kõik Arvo Pärdi klaveripalad.
Lavastajal, õppejõul, näitlejal ja Theatrumi juhil Lembit Petersonil palus saatejuht Kaja Kärner alustuseks rääkida meis kõigis elavast igatsusest olla tähele pandud ja mõistetud ning seda praegu, kui tähelepanu saamiseks tuleb üha valjemini karjuda. "Teater on koht, kus mõistlik dialoog on võimalik," ütleb ta.
"Ma pean ennast veel nooreks dirigendiks ja selles ametis aitab mind kõige enam see, et muusikuna olen ma tulnud orkestrist," ütleb viiuli- ja vioolamängija, dirigent ja Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassikalise muusika loovjuht Andres Kaljuste.
Pea kolmkümmend aastat laulupidudel dirigeerinud Lydia Rahula teeb seda ka nüüd, "Püha on maa" kontserdil ühendkooride ees.
"Kajalood" võõrustab perearstide seltsi poolt aasta tegijaks 2022 valitud Külli Friedemanni, kes on tervisevaldkonnas mitu uut projekti käima tõmmanud ja kes aastavahetusel vahetas töökohta ja läks taas üht uut kooslust käivitama. "See elumuutus vajas julgust," tunnistab ta.
"Ei pea kogu aeg poliitilist teatrit tegema. Ka sellistest väärtustest nagu haridus, armastus, ohverdus, julgus peab teater publikuga rääkima," ütleb Velvo Väli, Rakvere teatri juht ja näitleja.
Miks meie väheseid putukafotograafe, äsja Erik Kumari looduskaitsepreemia pälvinud bioloog, professor Urmas Tartes pole kunagi nõelastatud putukakogu teinud, vaid on neid oma isa eeskujul lapsest peale üksnes pildistanud? Sest see on üks tema põhimõtteid.
Viimased kolmkümmend aastat on Tartu Ülikoolis igal aastal üks tuntud loomeinimene pidanud kahe semestri vältel loenguid vabalt valitud teemal.
Ameerikast Eestisse lennanud ja siin koos Vanemuise orkestriga kolmel kontserdil esinenud fagotivirtuoos Martin Kuuskmann tunnistab, et "ei" on kõigest "ei", ja et seinad on selleks, et neist läbi minna. Kuuleme, kuidas tema on seda teinud.
"Ma näen pargis Euroopa igivana kultuuri," ütleb kunstiajaloolane Juhan Maiste. "Park on inimeseks olemise, kristlaseks olemise võrdpilt. Ma tunnen end selles keskkonnas eurooplasena," lisab ta.
"Ma läksin ülikooli teadmisega, et ma pean õppima eesti keelt, sest juba lapsena teadsin, et ma ei taha elus midagi muud teha kui tõlkida."
"Ma tahaksin kellegagi rääkida," pihib teismeline psühhoterapeudi vastuvõtul, "aga ma ei tea, kellega, ja ma ei tea, millest".Nii kirjeldab Ly Seppel-Ehin, praegu nõustaja-psühhoterapeut, tüüpilisi kohtumisi laste ja noortega. Neist vestlustest kirjutas ta raamatu "Ma kuulan sind".
"See on minu südame kutse," põhjendab loodusfotograaf Remo Savisaar, miks ta sageli juba poolest ööst metsa või mereranda sõidab ja seal mõnikord kaksteist tundi vaikselt varjes passib, et mõnd haruldast lindu või looma pildile saada.
"Avatuses on alati midagi haavatavat ja see hirmutab," ütleb oma esikromaani "Vaadates ööd" saateks luuletaja, tõlkija ja nüüd ka prosaist Carolina Pihelgas. "See on inimeseks olemise paradoks --- tahaks ennast kaitsta, samas tahaks lähedust, olla mõistetud," lisab ta.
Seekord võõrustame naist, kes on võtnud nõuks Eesti kaardi tuleval aastal pea peale pöörata, nii et Põhja-Eesti asemel on kõigi tähelepanu keskmes Lõuna-Eesti 19 omavalitsust ja Tartu.
Ma väga usun, et kui oma unistuste täitumise nimel ohverdusi teha ja pingutada, siis on kõik võimalik, ütleb Sten Saluveer, kui küsida, kuidas temast sai maailma suurima filmituru, Cannes'i festivali juurde kuuluva Marche du Filmi strateegiline nõustaja ja ühe alaprogrammi juht.
Igast kohtuasjast jääb mingi killuke su hinge, igast kliendist jääb mingi mälestus, isegi kui püüad unustada, nendib vandeadvokaat Aivar Pilv, kui saatejuht Kaja Kärner uurib, kui kaua läheb aega, et aastaid kestnud kohtuasi pärast lõplikku lahendit kaitsja mälus uutele ruumi teeb.
Eesti kirjanduse tähtpäeva nädala lõpetuseks palusime külla Tammsaare romaanipreemia värske laureaadi, luuletaja ja prosaisti Tõnu Õnnepalu.
Noor sünoptik Kairo Kiitsak, kes võitis aastad tagasi eestlaste südamed lihtsate, aga harivate ja täpsete ilmaennustustega, rääkis Vikerraadio saates "Kajalood", kuidas ta lapsepõlves mõnikord vanematelt pilvede pideva vahtimise tõttu pragada sai.
Noor sünoptik Kairo Kiitsak, kes võitis aastad tagasi eestlaste südamed lihtsate, aga harivate ja täpsete ilmaennustustega, rääkis Vikerraadio saates "Kajalood", kuidas ta lapsepõlves mõnikord vanematelt pilvede pideva vahtimise tõttu pragada sai.
Enne kui sa abi annad, pead kõik detailid viimseni üle kontrollima, põhjendab abiorganisatsiooni Slava Ukraini asutaja ja tegevjuht Johanna-Maria Lehtme, miks meditsiinitarvikuid Ukrainasse viies tuli kõigepealt endale selgeks teha, kuidas panna õhkrinna nõela, õhkrinna plaastrit või paigaldada žgutti.
Jõululaupäeval on külas religiooni- ja suhtlemispsühholoog, koolitaja ja TÜ töötajate nõustaja-kaplanina töötav professor Tõnu Lehtsaar.
Küllap teavad kümned tuhanded laulupeol lauljad nii peaproovidest laulukaare all kui ka peokontsertidest kavajuhti Marika Pärki – tema julgustav pilk saadab kõiki koorijuhte, kui nad dirigendipulti tõusevad. Ja nii kõikidel laulupidudel juba paarkümmend aastat.
Mida suurem on emotsioonide ja vastuolude galerii iseeneses, selle võrra on hingetasandeid rohkem. Nende vahet käia, see on omaette kunst, ütleb kirjanik Mehis Heinsaar, kui palume rääkida, kuidas ta looming sünnib.
Sõda on äärmiselt julm, ütleb rohkem kui 30 aastat rinnetel ja konfliktipiirkondades, ka suurte looduskatastroofide järel ja inimsmugeldamise juures lootusetust ja surma filminud rindeoperaator Ivar Heinmaa.
Tulen igasse proovi sisemise avatusega, töötahtega, püüdega leida inspiratsiooni igast päevast, oma partnerist. Muidu ei sünni midagi, kui kogu südamega ei tee proovi.
Iga päev loeme uudispealkirju tööstuste sulgemisest, koondamistest, hinnatõusust ja laenude kallinemisest. Kaua see kestab, kas ja millal taastub endine hea elu?
Peatselt algav Pimedate Ööde Filmifestival toob meile koju kätte 232 pikka ja 230 lühikest lugu inimestest, nende mõtetest ja lootustest, eri kontinentide kultuurist, loodusest ning see avardab meie silmaringi ja maailmamõistmist, ütleb 26-ndat korda toimuva PÖFF-i eestvedaja Tiina Lokk.
Peatselt algav Pimedate Ööde Filmifestival toob meile koju kätte 232 pikka ja 230 lühikest lugu inimestest, nende mõtetest ja lootustest, eri kontinentide kultuurist, loodusest ning see avardab meie silmaringi ja maailmamõistmist, ütleb 26-ndat korda toimuva PÖFF-i eestvedaja Tiina Lokk.
"Laulmine ja laval esinemine lihtsalt on minu sees, see nii meeldib mulle," ütleb paljudele Lasteekraani kunagisest laulustuudiost tuttav ja nüüd juba mitmendat hooaega Baieri Riigiooperi koosseisuline solist, sopran Mirjam Mesak.
Värskelt avatud MUBAs noori koorijuhte ja dirigente koolitav ja ise nelja koori dirigeeriv Janne Fridolin peab ehmatavaks, kui lasteaedades hakatakse edaspidi valima, kas anda lastele muusikatunde või liikumisõpetust.
Kui laps kasvab üles kunstmurul ja jõulupuuks on plastkuusk, siis ei oska ta ka täiskasvanuna looduskooslusi märgata ega nende kaitset nõuda.
"Kui sa juhid inimesi keeldude ja käskudega, siis ei ole tulemus parim võimalik," ütleb rahvusvahelistes kontsernides IBM-is ja Microsoftis Eesti ja Balti regiooni juhina töötanud ning nüüd Eesti Haigekassas peatselt teist ametiaega juhina alustav Rain Laane.
Vene agressioon Ukrainas on mitmetes Eesti vene peredes põhjustanud nii ränki erimeelsusi, et sõnasõda lõpeb iga kord karjumise ja tüliga või siis sõnatu kokkuleppega Ukraina ja Vene teemat vältida.
2006. aasta presidendivalimistest alates on ühiskonnateaduste õppejõud ja politoloog Tõnis Saarts olnud kõigis valimisstuudiotes, nii raadiotes kui telekanalites peamine ekspert; tema sõnal on kaalu, kui on vaja hinnata erakondade kõikuvaid reitinguid või koalitsioonide elujõulisust. Meie jutuajamine tõukub teooriast, et sõda on demokraatia ämmaemand.
"Kunst on meediumide ülene, ta ühendab inimesi, erinevaid žanre ning seda kõnetavam ja võimsam on tulemus," ütleb fotograaf Kaupo Kikkas, kes nüüd paneb oma fotod elama, kasutab liikuvat pilti ja valmistab Erki Pärnoja kontsert-etenduse tarbeks tummfilmi.
"Kunst on meediumide ülene, ta ühendab inimesi, erinevaid žanre ning seda kõnetavam ja võimsam on tulemus," ütleb fotograaf Kaupo Kikkas, kes nüüd paneb oma fotod elama, kasutab liikuvat pilti ja valmistab Erki Pärnoja kontsert-etenduse tarbeks tummfilmi.
Tänavune aasta on skulptor Tiiu Kirsipuu elus eriline: kevadel esitles ta isikunäitust "Teatrit ja leiba", just neil päevil avati Läti piiri ääres Mõisakülas tema loodud mälestusmärk meie tõstekuulsusele Arnold Luhaäärele ja lõpule hakkab jõudma pikka aega kestnud suuremahuline modelleeerimistöö Viljandi Vabadussõja mälestusmärgi tarvis. Kuuleme, mida uut selle tehnilises protsessis esmakordselt katsetati.
Tänavune aasta on skulptor Tiiu Kirsipuu elus eriline: kevadel esitles ta isikunäitust "Teatrit ja leiba", just neil päevil avati Läti piiri ääres Mõisakülas tema loodud mälestusmärk meie tõstekuulsusele Arnold Luhaäärele ja lõpule hakkab jõudma pikka aega kestnud suuremahuline modelleeerimistöö Viljandi Vabadussõja mälestusmärgi tarvis. Kuuleme, mida uut selle tehnilises protsessis esmakordselt katsetati.
Seekord palusime külla mehe, kes 1961. aastal veel tudengina asus tööle Teaduste Akadeemia tollal vastloodud Küberneetika Instituuti ja kes praegu on teadus- ja arendusfirma Cybernetica nõukogu esimees.
Ideaalis on kirjandusfestival koht, kuhu kogunevad inimesed saavad elu üle järele mõelda. Ja see järelemõtlemine tähendab teiste inimeste kuulamist, ütleb festivali Head Read üks korraldajaid, kirjanik Jan Kaus.
Heal galeriil on kunsti interpreteerimise võimekus, ütleb kunstiekspert, Haus galerii omanik ja juht Piia Ausman, kui räägib, miks on kliendile kunstiteose soovitamine personaalne, intuitiivne, isegi intiimne protsess.
Ema ja tütre suhe võib teinekord konarlik olla, teab oma ema elust jutustuse kirjutanud Kärt Hellerma, meenutades lapsepõlve ja vanemaid sellest hoolimata suure soojuse ja armastusega.
Mida iganes Vaba Lava teatrikeskus Narvas etendab, ikka leidub linnaelanike hulgas solvunuid. Eestvedaja Märt Meos ütleb vastupidist: "Narvas on publikust tunda, et seal on teatrit vaja."
" ... ja kohe hakkas juhtuma," ütleb lugejatele ajakirjanduslike osaluseksperimentide järgi tuntud lehemees Madis Jürgen, kui räägib oma lugude sünniloost. Lood on enamasti südamlikud ja humoorikad nagu Madis isegi.
Ukraina valitsust nõustav ja praegu sealse digiministri nõunikuna töötav Jaanika Merilo kirjeldab kiiret äratulekut 24. veebruaril ja ütleb, et see hetk, kui ta jalg jälle n-ö NATO maapinda puudutas, oli väga eriline.
Ukraina valitsust nõustav ja praegu sealse digiministri nõunikuna töötav Jaanika Merilo kirjeldab kiiret äratulekut 24. veebruaril ja ütleb, et see hetk, kui ta jalg jälle n-ö NATO maapinda puudutas, oli väga eriline.
Laupäeval kell neli võtab Saksamaal elav Eesti helilooja Jüri Reinvere stuudiokontserdil vastu rahvusringhäälingu aasta muusiku 2021 tiitli. Euroopa kontserdi- ja ooperipublik ning kuulsad orkestrid tunnevad tema loomingut ehk pareminigi kui meie siin.
Me ei teagi päris täpselt, kui mitu vana kirikukella Eestis alles on ega ole meil neid kelli ka süstemaatiliselt uuritud, ütleb sakraalarhitektuuri ajaloolane, restauraator Juhan Kilumets. Vanadest kelladest ja kellade saatusest teab tema kõige rohkem.
Me ei teagi päris täpselt, kui mitu vana kirikukella Eestis alles on ega ole meil neid kelli ka süstemaatiliselt uuritud, ütleb sakraalarhitektuuri ajaloolane, restauraator Juhan Kilumets. Vanadest kelladest ja kellade saatusest teab tema kõige rohkem.
"Iga saatejuht ja toimetaja toob eetrisse eeskätt oma põlvkonna inimesi," ütleb enam kui 40-aastase töökogemusega teletoimetaja ja muusikasaadete saatejuht Eeva Potter. Nii muusikute portreesaated kui muusikaelu kroonika on Eesti TV-s olnud pikki aastaid just tema õlgadel.
"Televisioon näitab alailma ühtesid ja samu vanu filme ja telelavastusi, mul on endalgi küsimus, mille eest mulle küll elutöö preemia anti," arutleb äsja PÖFF-i elutööpreemia pälvinud näitleja Elle Kull.
"Sisearstina näed sa oma töös surma päris palju," ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse juhataja dr. Alice Lill, kes on pandeemia ajal pidanud oma keskuse raskete koroonahaigete raviks kohandama. Covid-viirus lammutab tervet organismi – seda näeb dr. Lill oma töös iga päev.
Telefoniekraanil surfamine on kõigil selge, aga malekorras kudumine ei taha käsitöötunnis õnnestuda, on Tiina Meeri viimaste aastate tähelepanek. Tema käsitööraamatute ja telesaadete järgi on omal ajal pool Eestit kuduma õppinud.
Tekstiili- ja moetööstuse ökoloogiline jalajälg on suurem kui maailma lennu- ja meretranspordil kokku, teab moe-, teatri- ja filmikunstnik, ettevõtja Reet Aus, kes on tekstiilijäätmete taaskasutuse eestkõneleja.
"Mulle on sündides kolm olulist asja kaasa antud," ütleb Viive Ernesaks, "et ma kuulen ühte viisi ja ilma harjutamata leian klaviatuuril õiged toonid. Mul on väga hea rütmitunne ja ma oskan hästi nooti lugeda." Meie teame, et neil andeil ja töökusel põhineb tema koht Eesti teatrimaailma tippude hulgas.
Sel nädalavahetusel saab 80 aastat päevast, kui Värska õppelaagris vahistati ligi kakssada Eesti kaadriohvitseri ja viidi Siberi vangilaagritesse hukkamisele. Oma isa, kolonel Herbert Grabbi loo räägib meile tema noorem poeg Rein Grabbi.
Millistel kaladel tekib reostuse mõjul vähk ja millistel seda reostuse mõjul ei teki? Kellel ja miks areneb loodusliku kohastumise käigus vastupanuvõime kasvajatele ja kas on mingi tegur, mis oskab reostusest põhjustatud vähkkasvajat alla suruda? Evolutsioonibioloog Tuul Sepp räägib oma uurimissuundadest saates "Kajalood".
Teater veebis on vaese mehe teater, teater televisioonis on absurd! Nii võtab Märt Avandi kokku küllap iga näitleja soovi jälle laval ja publikule mängida. Teater on pidev otsimise töö; kui sa enam ei otsi, siis võid pillid kotti panna ja koju minna - see on Märt Avandi üks põhimõtteid. Saate autor on Kaja Kärner. "Kajalood" on eetris laupäeviti kell 12.05, kordusena pühapäeviti kell 6.
"Kuigi mu tööelus on olnud raskusi, tagasilööke ja pettumusi... lõppkokkuvõttes on see olnud õnnelik aeg," ütleb arheoloogiahuvist muinsuskaitse ja kultuuripärandi säilitamise juurde ning sealt juba muuseumide kaasajastamise käivitajaks liikunud nüüdne Muuseuminõukogu esimees Anton Pärn.
Lõppev aasta oli Ida-Tallinna Keskhaigla juhi dr. Ralf Allikvee elus nagu sõit ameerika mägedel: tütre doktorikraadi pidulik kaitsmine, lühiarest kahtlustatuna seaduserikkumises ja haiglajuhi volituste peatamine. Siis volituste taastamine ja suure keskhaigla juhtimine ühest koroonalainest teise. Dr. Allikvee vaatab aastale tagasi saates "Kajalood".
"Elu on nagu riiulid sahvris ja sa pead need riiulid elu jooksul ise täitma," ütleb kirjanik, võru keele ja kultuuri eestseisja, kuue lapse ema Kauksi Ülle.
"Töökus ja täielik pühendumine viis mind tippu," ütleb kaheksa aastat USA-s, Houstoni Balletiteatris esisolistina tantsinud Linnar Looris. Nüüd on tal viie aastane leping Eesti Rahvusballeti juhina ning plaan repertuaar ja trupp oma käe järgi kujundada.
See on kõige ülevam päeva minu elus, ütleb Rein Järlik, kolmekümne aasta vältel meile koduselt teleekraanilt tuntud mees, rääkides iseseisvuse taastamise hääletusest 1991. aasta 20. augustil Toompeal.
Emakeelepäeval palusime külla ameti poolest rahvajuttude vestja Piret Pääri, kes on võtnud oma eluülesandeks meile kõigile meelde tuletada, missugune võlu ja vägi on eesti rahvajuttudes ja meie sügavamas emakeeles, murdekeeles.
Nädal tagasi võttis dr. Peeter Mardna vastu spordi elutööpreemia. Teenekas peaarst ja meditsiinijuht, kunagine sõudja, sõudekohtunik ja sõudeliidu president oli nõus elu jooksul kujunenud põhimõtetest ka Vikerraadios rääkima.
Kümmekond päeva enne 70. sünnipäeva andis Tõnis Mägi Vikerraadiole intervjuu. Selles on pildikesi poisipõlvest, ka eeskujudest, sõpradest, oma häälest, muusikast muidugi, inimeseks olemisest, oma sihi leidmisest ja selle poole liikumisest ehk asjadest, millest me kõik aeg-ajalt mõtleme.
Võidupühal kell 12.05 on kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis...
"Mulle täitsa meeldib see töö," ütleb Eesti Kirjanike Liidu uus juht Maarja Kangro, kui mõni päev tagasi liidu juhatuse koosolekult salvestusele tuli ja oma plaanidest selles ametis rääkis.
Filmirežissöör, stsenarist, dokumentalist Martti Helde ütles Vikerraadio saates "Kajalood" dokfilmi "Vara küps" järellainetusest rääkides, et kui oleks võimalus sama filmi uuesti teha, siis oleks ta loojana veel kriitilisem, visuaalse keele mõttes veel julmem.
Aasta viimane "Kajalood" tõi raadioeetrisse surmauurija Karl Käsnapuu, kes keskendub oma uurimistöös surmalähedase kogemuse uurimisele. Surmalähedane kogemus on Käsnapuu sõnul täielikult elumuutev sündmus, mida teaduspõhiselt on keeruline tõestada.