Soome erakondadest on europarlamendi valimiseelistusi vaatleva Yle uuringu järgi juhtpositsioonil Koonderakond 20,6-protsendilise toetusega, talle järgnevad sotsiaaldemokraadid (SDP) 19,4 ja Põlissoomlased 16,5 protsendiga.

Pärandkeele kõnelejad vajavad keeleärevuse õhutamise asemel toetust ja julgustust, nii nagu teise keele õppijad ning pärandkeele kirevus on märk eesti keele elujõulisusest, leiavad Tartu Ülikooli keeleteadlased Mari-Liis Korkus, Adele Vaks ja Virve Vihman ajakirjas Oma Keel.

Žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemuste põhjal sai aasta kooliks 2024 Jõhvi gümnaasium. Tiitli saaja selgus esmaspäeva hommikul ETV hommikusaates "Terevisioon".

Eesti Rahvusringhäälingu valimisportaal andis kõigile Euroopa Parlamendi valimistel osalevatele poliitilistele jõududele võimaluse edastada oma sõnum valijatele programmilise videopöördumise vahendusel.

Esmaspäeval kirjutas ligi 8000 inimest eesti keele riigieksamit. Eksami kirjandiosas sai arutleda looduse, loomingu, spordi või ühiskondlike tõekspidamiste teemal.

Hiljutise Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) kohaselt on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud kolmandik 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Kuigi Eesti näitajad on juba 16 aastat langustrendis, ütlevad Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaanika Piksööt ja teadur Leila Oja, et Eestis esineb kiusamist Euroopa keskmisest endiselt rohkem.

Võõrkeele õppimiseks peab inimesel olema selle keelega kontakt. Nüüd osutavad Eesti teadlased, et keelekontakt võib olla ehe ka nuti- või teleekraani vahendusel. Lapsevanem võiks nende sõnul lapsega kindlasti rääkida emakeeles, kuid varane kokkupuude võõrkeelega ekraani vahendusel annab lapsele hiljem selle omandamisel eelise.

Eesti koolinoored kasutavad Vikipeediat eeskätt koolitöös ja peamiselt info otsimist nõudvate ülesannete kiireks täitmiseks, osutab Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Sagedamini teevad seda tüdrukud ja 12. klassi õpilased. Üldise õpilaste suhtumise Vikipeediasse paneb paika aga õpetaja enda teadlikkus keskkonna võimalustest ja ohtudest.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land leiab, et gümnaasiumis võiks ära kaotada kitsa ja laia matemaatika suuna, sest tuhanded õpilased lõpetavad kooli ebapiisavate matemaatikateadmistega.

Kuna turismisektoris levivaid müüte korratakse uuringust uuringusse, mõjuvad need faktidena. Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvaheline uuring kaardistas müütide tõepähevõtmist turismiüliõpilaste seas. Ilmnes, et müüte usuvad rohkem alustavad ja liiga enesekindlad tudengid.

Poliitikud räägivad üha enam vajadusest haridusreformide järele. Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri pole nõus väitega, justkui poleks haridusmaastiku seni reformitud. Vastupidi, kohati on tunda isegi reformiväsimust.

Kui varem suitsetasid noored sigarette, siis nüüd tõmbavad nad e-sigarette. Esimest korda proovitakse neid pahatihti juba esimeses klassis.

Wikimedia Eesti korraldatud teadusfoto konkursil valis žürii aasta teadusfotograafiks Eesti Maaülikoolis vanemteaduri Enno Merivee. Kokku laekus võistlusele 75 fotot ja kuus videot.

Lisaks õpilaste oskuste kontrollimisele annab PISA test ka teavet haridussüsteemis puudujääkide leevendamise jaoks.

Kuigi OECD õpitulemuste uuringu (PISA) põhjal on vaid kolme arenenud riigi 15-aastased Eesti lastest tublimad, muutusid nelja aastaga Eesti põhikooliõpilaste matemaatika- ja funktsionaalne lugemisoskus kehvemaks. Õpetajad näevad selle taga eeskätt pandeemiaga kaasnenud distantsõpet, ent oma roll võib olla ka kvalifitseeritud õpetajate puudusel.

Teisipäeval selguvad rahvusvahelise haridusuuringu PISA 2022 tulemused, mida tutvustavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning hariduseksperdid Maie Kitsing ja Gunda Tire. Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.

Mõne analüüsi kohaselt pole umbes 80 protsenti 2030. aastal olulistest ametitest veel praegu olemaski. See muudab koolipingis omandatu vaid vundamendiks, millele terve oma ülejäänud elu kaardimaja ehitada ja seetõttu on ka karjääripöörded üha sagenenud.

Muu maailma eakaaslastega võrreldes meeldib Eesti põhikoolilastele koolis käia pigem vähe. Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika nooremlektori sõnul kisuvad laste koolirõõmu alla kehvad suhted õpetajate ja kaasõpilastega, kohanemisprobleemid uuele õppeastmele üleminekul ja liigne keskendumine edule. Kooli teeb lapsele meeldivaks tunne, et ta on seal väärtustatud ja toetatud.

Ehkki eelarve läbirääkimistel kõlanud idee anda kõrgharidusele lisaraha lubatust tagasihoidlikumal määral ei leidnud ühiskonnas laiemat kandepinda, jääb valdkonna jätkusuutlikkus sõltuma poliitilistest tõmbetuultest, nendib Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Ehkki haridusega seotud erialadele asub tänavu õppima varasemast rohkem tudengeid, ei kao õpetajate vähesuse mure Eestis kuhugi. Tallinna Ülikooli (TLÜ) õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickise sõnul tuleb otsida seetõttu kooli töökorralduses uusi lahendusi. Kõige paremini viib tema sõnul edasi koostöine õhkkond koolimajas, mille loob pädev koolijuht.

Tegevusvõimekal inimesel on pealehakkamist ja eneseusku ning ta oskab elus toime tulla. Kui eestikeelsete koolide õpilaste tegevusvõimekusega võib üldiselt rahul olla, siis venekeelsetes koolides õpetajad õpilaste iseseisvumist samal määral ei toeta. Teemat uurinud Tallinna Ülikooli dotsent Maria Erss näeb keelereformi kõrval palju suuremat vajadust uue põlvkonna vene õpetajate järele.

Kuigi Vikipeediast on saanud paljude jaoks argielu lahutamatu osa, pole Eesti õpetajad endiselt üksmeelel, milline peaks olema selle roll õppetöös, osutab hiljutine uuring.

Ülikooli astumiseks avalduste esitamine on jõudnud lõpusirgele. Juba aastaid populaarsete erialade, nagu psühholoogia ja õigusteaduse, kõrval tuntakse üha rohkem huvi ka haridusega seotud erialade vastu.

Julgete väljaütlemiste ja tugevate seisukohtade poolest tuntud hariduspsühholoog Grete Arro tunneb end ühtviisi sõiduvees nii ülikooliseinte vahel kui tele-ekraanil. Äsja riiklikult tunnustatud teaduse populariseerja tiitli pälvinud teadlane võttis Novaatori vastu koos pisipoeg Karli ning taimede armeega.

Eesti gümnaasiumiõpilane saab koolipingist hulganisti teadmisi mulla koostise, liikide ja erinevate maailma muldade kohta. Samas jääb meie mullahariduses vajaka praktilistest näidetest. Eesti teadlase osalusel valminud uuring soovitabki mulla kui toidu tootmiseks elutähtsa ressursi parema mõistmise nimel viia lapsi rohkem kooliaeda ja õppesõitudele mulda uudistama.

Paljude vanemate jaoks on laste aitamine koolitöödes täiesti argine tegevus. Kuigi abistamise eesmärk on üllas, ei paista see laste hindeid siiski parandavat, osutab USA teadlaste uuring.

"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Läänemaa Ühisgümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!

Rektorite nõukogu ei poolda kõrghariduse lähiajal tasuliseks muutmist. Tõsisemaid poliitilisi debatte kõrghariduse rahastamise teemal ootavad rektorid pärast riigikogu valimisi.

Alates novembri algusest saab esitada teadusfotosid Wikimedia Eesti korraldatavale iga-aastasele konkursile, mille võitjad esindavad Eestit ülemaailmses finaalis.

ERR Novaator on auhinnatud teadusuudiste portaal, mis valmib ERR-i ja Eesti teadusasutuste koostöös.

Peaaegu kõikidesse Eesti ülikoolidesse esitati sel aastal rohkem sisseastumisavaldusi kui möödunud aastal. Õppekavade suhteline populaarsus selle ajaga aga eriliselt muutuda ei jõudnud.

Psühholoogia eriala on noorte seas olnud aastaid väga populaarne, aga vaatamata suurele huvile on Eestis endiselt suur puudus kliinilistest psühholoogidest. Üks põhjus on rahanappus, mille saaks riik katta vaid 400 000 euroga.

Tallinna Ülikoolile laekus tänavu 7858 sisseastumisavaldust, mis on tuhatkond avaldust rohkem kui eelmistel aastatel, teatas haridus-teadusasutus.

Eesti tõusis viimase PISA testi tulemustega arenenud riikide tippu. Pirita majandusgümnaasiumi põhikooli õppejuhi Anne Reinkorti sõnul näitab see, et Eesti haridussüsteem sammub õiget rada. Samas saab tema hinnangul PISA tulemusi veelgi parandada.

Tsaariajal talurahvakoolis vormi ei kantud, kuid gümnaasiumides ja teistes kõrgemates linnakoolides pidi õpilaste kõrval ka õpetaja mundri selga tõmbama. Kust sai alguse koolivormi kandmise tava ning kuidas see on muutunud, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi peavarahoidja Marga Lvova.

Mis oleks, kui mõtleks koolikeskkonnast hoopis kui start-upist? Nii küsib minutiloengus Tallinna Ülikooli hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt.

Septembris jõustub uus kõrgharidusseadus, mille kohaselt saavad sügisel rakenduskõrgkooli astuvad üliõpilased lõpetades esmakordselt bakalaureusekraadi, mida välismaal eriti hinnatakse.

Osoon näitab, kuidas talvisel Peipsil püütakse Eesti kõige aplamat mageveekala – lutsu.

Tartu Ülikooli senati mulluse otsusega on selge, et 2020. aasta lõpuks sulgeb ülikool eesti viipekeele tõlkide õppekava täielikult. Samas on viipekeele tõlke Eestis jätkuvalt vaja, et ka vaegkuuljatele oleks tagatud võimalused kasvõi igapäevaelus hakkama saamiseks.

President Kersti Kaljulaid andis välja haridusvaldkonna preemiad. Noore haridustegelase preemia pälvisid Triin Toomesaar ja Alar Pukk.

Noored veedavad digikeskkondades aega rohkem kui inimesed eal varem. Paraku aga kipuvad digimaailmas noorte käitumist suunama vanemad inimesed, kel endalgi puuduvad digioskused. Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö õppejõud Anne Kivimäe leiab, et digiühiskonna noorte tundmaõppimiseks on esmalt vaja kuulata noorte seisukohti ja maailmavaadet.

STEM ehk loodus- ja täppisteaduste ainete juurde lisatakse üha enam tähte A, mis sisuliselt peaks tähistama loovuse ja meeskonnatöö oskuste kasutamist näiteks probleemõppes. Eestis on küll olemas tehnoloogia, mis seda kõike toetaks, kuid takistuseks kipub saama õpetajate vähene ettevalmistus taolist õppemetoodikat kasutada.

Eesti kooliõpilased on oma teadmiste poolest maailma tipus, teisalt paistame aga välja kesise koolirõõmu poolest. Õpilased on küll targad, aga nende silm ei sära.

Valmis on saanud lasteaia viimaste rühmade lastele mõeldud "Meie pere kala-aabits". Autorid loodavad, et veel selle aasta jooksul jõuab aabits igasse lasteaeda ning selle abil hakkavad lapsed tähtede ja numbrite õppimise kõrval ka kalu armastama.

Eestis levib ohtlik trend, kus lubadeta spetsialistid seavad pahaaimamatud naised ohtu ja rikuvad halvemal juhul näo ning tervise. Professionaalsete arstide sõnul tuleb üha rohkem ravida viltuläinud iluprotseduuride tüsistusi. Olukorda soodustab seni hambutu järelevalve.

Valitsus kinnitas kõrgharidusstandardi muudatused, millega andis Euroakadeemiale tähtajalise õppe läbiviimise õiguse sotsiaalteaduste rakenduskõrgharidusõppes ning ärinduse ja halduse magistriõppes.

Ligikaudu sada aastat on psühholoogid püüdnud leida vastust küsimusele, kas usk jumalasse ja igavesse ellu mõjutab üldist intelligentsust, teiste hulgas õppeedukust. Värske uuring lisab sellele uue vaatenurga, mis läheb varasemate arusaamadega veidi vastuollu.

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) järgi oli Tartu ülikooli bakalaureuseõppe erialadest kõige suurem konkurss füsioteraapia õppekavale, samas kui kõige ebapopulaarsemaks osutus samal õppeastmel pärandtehnoloogia eriala, kuhu 15 õppekoha kohta esitati ainult üks avaldus.

Õpilaste oskust kasutada reaalaineteadmisi päriselu probleemide lahendamiseks saaks arendada reaalainete ja tööõpetuse tihendama lõimimise abil, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Andry Kikkull oma doktoritöös.

Praegu on kevadised kooliveerandid 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud. Osa koole on juba praegu võtnud kasutusele viienda lisavaheaja ning nüüd plaanib haridusministeerium kehtestada see kõigis koolides.

Eile lõppes Milanos 27. Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss, millel võitis kolmanda preemia (3500 eurot) tänavu Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Katariina Kisand oma tööga „Mitootilise proteiinkinaasiga Aurora A kovalentselt seonduvate fluorestsentssondide süntees ja biokeemiline iseloomustamine“.

USA haridusmõttekoja NCEE (National Center on Education and the Economy) esindajad tutvusid möödunud nädalal Eesti haridussüsteemiga. Neile pakkus enim huvi, kuidas suudame saavutada sedavõrd kõrge tulemuse PISA-testis, ühtlasi täheldas organisatsiooni juht Marc Tucker mitmeid kriisikohti Eesti hariduses.

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise süsteemis oli taotlusperioodi alguses tarkvaraviga, mis selgus 4. veebruari hommikuks ja parandati samal päeval. Vea tõttu jäi osa nendel päevadel taotluse esitanud üliõpilastest toetusest ilma, samas said toetuse mõned tudengid, kes poleks pidanud seda saama. Osal üliõpilastest peaks aga toetuse summa kordustaotlemisel muutuma - kasvab või langeb.

Riigikogu kultuurikomisjoni arvates peaks eesti keeles olema võimalik sooritada kõrgeima Euroopa keeletaseme C2 eksamit, kuigi sellist taset pole veel kirjeldatud.