Ootamatult selgus, et 2023. aasta riigieelarvest saab tänavusse üle kanda kasutamata 750 miljonit eurot, mis rahandusministeeriumi sõnul parandab eelarvetasakaalu. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul ei ole selgitused mullu kokku kasutamata jäänud raha kohta olnud piisavad.

Kui jaanuaris kandis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tänavusse eelarveaastasse üle 9,6 miljonit eurot mullu kasutamata jäänud raha, siis esmaspäeval allkirjastas majandusminister Tiit Riisalo uue käskkirja, kus mulluse jäägi summa oli kasvanud hüppeliselt ehk 71,8 miljoni euroni.

Eelmisel aastal jäi riigieelarvest kasutamata sadu miljoneid eurosid, mis ekspertide ja poliitikute hinnangul näitab halba planeerimist ja eelarve läbipaistmatust.

Eelmise aasta riigieelarvest kanti 2024. aasta eelarvesse üle ligi 750 miljonit eurot jääki, mis mullu kasutamata jäi ning rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul tuleb nüüd kõik ministeeriumid läbi käia ja küsida, miks seda raha ei kasutatud selleks, milleks see oli mõeldud.

Eelmise aasta riigieelarvesse kanti üle umbes 900 miljonit eurot, mis 2022. aastal eelarvest kulutamata jäi, ning kärpekohti otsides tuleb uurida, kuidas selline ülejääk on võimalik ja kas selle arvelt õnnestub kokkuhoidu leida, ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Kasutamata jäänud raha riigieelarves tõstetakse järgmisesse aastasse üle ning summad võivad ulatuda pea miljardi euroni, nagu mullu. Tegu on sihtotstarbelise rahaga, mille ületõstmise otsustavad ministeeriumid, kuid lõpliku kooskõlastuse annab rahandusministeerium, kelle sõnul riigieelarve kulude vähendamiseks seda raha kasutada ei anna.

Laupäevane Oslo-Tallinn lend jõudis Eesti pealinna enam kui poolteist tundi plaanitust hiljem, kuna lennufirma SAS otsustas ootamatult läbi põigata Kristiansandist.

Kon Tiki Reisid sattusid tarbijakaitseameti järelevalve alla kahe ärajäänud pakettreisi tõttu. Ettevõtte sõnul on kliendid raha tagasi saanud ning uus firma on omaette bränd.

Mida teha, kui pere noorim tahab suvel minna seiklusparki, keskmine rannas peesitada, vanim külastada põnevaid kulutuurisündmusi ning vanemad ise hoopis kodumaa ajalooga tutvuda ja matkaradu avastada? Vastus on lihtne: tuleb minna Lääne-Virumaale!

Teadsime juba ülikooliaasta alguses ette, et kevadel tuleb TLÜ kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse tudengitel ühiselt pikem matk ette võtta. Nii me siis kargel juunikuu hommikul kõik koos Aegviidust minema hakkasimegi – matkakotid suuremad kui me ise, aga vaim valmis.

Sel suvel lükkab Reisijuht kõikide seiklushimuliste hingede rõõmuks käima lugejamängu „Seikle Eestis“. Mäng on lihtne: vali välja oma selle suve kodumaised sihtkohad, pane paika üks mõnus üle-eestiline marsruut ja astu koos Reisijuhiga suveseiklustele vastu. Kõigi mängijate vahel loositakse välja ka vingeid auhindu!

Neljas Sisevete festival, mis on osa Tartu 2024 kultuuripealinna põhiprogrammist, algab 29. juunil ja kestab 10. juulini. Festivali käigus seilab paadikolonn ligi 500 kilomeetrisel teekonnal mööda kolme veekogu – Peipsi järvel, Emajõel ja Võrtsjärvel. Festivalile oodatud ka kultuurigurmaanid, kes eelistavad maismaad pidi liikuda, sest 18 teele jäävas sadamas toimub rohkem kui 20 tasuta kontserti.

Mulgi vald on tuntud oma mitmekülgse kultuuri, käsitöö ja maitsvate roogade poolest, mis panevad igal suvel kogukonna särama. Siinsesse loodusesse ja rahvusmustritesse võib rändama jääda pikemaks.

Rahandusminister Mart Võrklaev annab esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjonis ülevaate Euroopa Liidu toetuste kasutamisest 2021-2027 perioodi struktuurivahendite eelarvest, märkides eelnevalt, et euroraha kasutuselevõtu tempo on hea.