Inimeste ostujõu kahanemine on jätnud jälje ka Eesti mahe- ja ökotoidu tootjate ning müüjate käekäigule. Nii mõnigi neist on pidanud oma tegevust ka koomale tõmbama.

Euroopa Keskpanga baasintressimäärad on ka pärast neljapäevast langetamist keskmistega võrreldes pigem kõrged ja see tähendab, et kui hinnatõus ilusti aeglustub, on keskpangal võimalik intressimäärasid veelgi langetada, ütles Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Madis Müller.

Ehkki harilikult on elektri hind suviti madalam, siis praegu pole oodatud langust tulnud ning põhjuseks on nii Estlink 2 rike kui ka tuulevaikne ilm, ütlevad asjatundjad. Kui tuul tõuseb, peaks ka elekter odavamaks muutuma, kuid kõrgetest tipuhindadest Eesti ei pääse.

Alates juunist kodutarbijate gaasi hinda tõstnud Eesti Gaas ja Alexela tõstavad seda juulis veelgi, põhjendades seda sooja ilma tõttu suurenenud nõudluse ja jätkuvate geopoliitiliste pingetega.

Kui eelmisel aastal sööstsid paljude toidukaupade hinnad kiirelt kõrgustesse, siis praeguseks on olukord stabiliseerunud ja mais ei erinenud paljude toodete hind kuigivõrd aprilli omast. Suurimaid kõikumisi tegi aedviljade hind.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4 protsenti. Analüütikud ütlevad, et arukas oleks praegusest majanduslangusest õppida.

Tallinna Vesi sai konkurentsiametilt loa alates 1. juulist vee hinda tõsta. Tallinna ja Saue piirkonnas maksab vesi pärast hinnatõusu eraklientidele 1,84 eurot ning äriklientidele 3,45 eurot kuupmeetri kohta, millele lisandub käibemaks.

Nisu hind maailmaturul on alates aprillist kerkinud umbes kolmkümmend protsenti, hinnatõus võib peagi lõpptoodete hinda edasi kanduda.

Ülikiire hinnatõus on suurendanud ka palgasurvet – möödunud aastal kerkisid hinnad umbes viiendiku võrra ja palgad kümnendiku. Analüütikud hindavad, et kiire palgakasv jätkub ka sel ja järgmisel aastal.

Kiire hinnakasv mõjutab kõiki, kuid see löök ei ole kõikidele ühesugune. Millest see sõltub, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.