Pühapäeval sai hääletada saab kõigis 377 jaoskonnas üle Eesti õhtul kella 20-ni. Tartus ja Tallinnas oli valimisaktiivsus olnud üle Eesti keskmise, Tartus kerkis see lausa üle 50 protsendi.

Reedest saab Euroopa Parlamendi valimistel hääletada kõigis 377 valimisjaoskonnas üle Eesti. Kella 19.30 seisuga oli hääletamas käinud 18,1 protsenti valijatest ehk 176 909 hääletanut.

Ei tasu alahinnata võimalusi, mis meie seitsmel europarlamenti valitaval saadikul mandaadi saamisega avanevad. Valija vastutus on saata Eestit esindama inimesed, kes seda võimalust meie kõigi huvides maksimaalselt ära kasutavad, märgib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Soome erakondadest on europarlamendi valimiseelistusi vaatleva Yle uuringu järgi juhtpositsioonil Koonderakond 20,6-protsendilise toetusega, talle järgnevad sotsiaaldemokraadid (SDP) 19,4 ja Põlissoomlased 16,5 protsendiga.

Ehkki selle aasta eurovalimiste periood, nii eel- kui e-hääletamise ajavahemik, erineb 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste omast, võib praeguste andmete kohaselt siiski oodata pisut kõrgemat valimisaktiivsust.

Teisipäeva kella 20 seisuga oli Euroopa Parlamendi valimistel hääletanud jaoskonnas 19 197 ja interneti teel 38 074 valijat.

Võrus oli valimiste esimene päev rahulik. Valiku langetamisel pidasid valijad ideede asemel olulisemaks inimest ja tema varasemaid tegusid.

Esmaspäeval kell 9 algas Eestis Euroopa Parlamendi valimiste e-hääletamine, mis kestab ööpäevaringselt kuni 8. juunil kella 20-ni. Valimispäev on 9. juunil kui hääletamine toimub kella 9-st hommikul kella 20-ni õhtul.

Valimiste veebilehte valimised.ee tabasid valimisnädala alguses tehnilised tõrked, mistõttu ei olnud esmaspäeva esimeses pooles paljudel kasutajatel võimalik e-hääletada.

Üle viie aasta on taas võimalus saata seitse Eesti poliitikut Euroopasse. Mida inimesed valivad, kui nad Euroopa Parlamenti valivad, räägib Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni, keda püüavad enda poolele võita nii Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kui ka Euroopa kõige silmapaistvam paremradikaalide liider Marine Le Pen, jätab oma võimalused Euroopa Parlamendi valimiste lõppfaasis avatuks.

Euroopa Liidus kasvab europarlamendi valimiste eel poliitiline segadus, mis muudab üha keerulisemaks ennustada, kuidas jaotatakse EL-i juhtkohad järgmiseks viieaastaseks ametiperioodiks. Selline olukord ei võimalda hinnata ka peaminister Kaja Kallase šansse saada Euroopa Liidu välispoliitikajuhi koht või ka mõni muu väljapaistev positsioon EL-is.

Europarlamendi valimistel kandideeriv Lauri Laats (Keskerakond) peab oluliseks, et Euroopa parandaks oma konkurentsivõimet, sest USA ja Hiina on eest minema läinud. Seda paljuski seetõttu, et Euroopa on tema sõnul olnud uinunud olekus.

Euroopa Parlamendi valimiste aktiivsus Eestis oli täpsustatud andmetel 37,6 protsenti.