Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt palunud, et Valge Maja lubaks neil USA-st saadetud relvastusega rünnata Venemaal asuvaid sihtmärke. Kuigi seni on reeglite lõdvendamisest keeldutud, teeb Ukraina järjepidevaid diplomaatilisi jõupingutusi, et Ameerika Ühendriigid praegustest piirangutest loobuksid.

Venemaa liider Vladimir Putin nimetas kolmapäeval riiginõukogu juhiks Aleksei Djumini, kelle ta alles hiljuti uut ametiaega alustades oli määranud enda abiks ning keda peetakse üheks tema lähimaks liitlaseks ja ka võimalikuks ametijärglaseks.

Valge Maja ei luba jätkuvalt Ukraina sõjaväelastel USA relvadega rünnata Venemaa territooriumil asuvaid sihtmärke, sest tahab vältida olukorra eskaleerimist. "Välisilm" uuris, kui õigustatud see mure on ning millist poliitikat võib Washingtonist oodata nüüd, kui kauaoodatud USA relvaabi on jõudmas Ukraina rindejoonele.

Vene väed on oma taktikat muutnud – varasema kogu üksusega ründamise asemel ründavad nad lainetena väikeste ründegruppidena, ütles Ukraina sõjaväelane Hersoni oblastis rindejoonel käinud ERR-i ajakirjanikele.

Valimiskomisjon kinnitas Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjad.

USA kongressi esindajatekoda hääletas laupäeval heaks abipaketi Ukrainale.

Bensiini hind Eesti tanklates on sel nädalal jõudsalt tõusnud. Hindu mõjutavad nii Ukraina edukad rünnakud Venemaa naftataristu pihta kui ka Venemaa enda tootmis- ja ekspordipiirangud. Lähitulevikus ilmselt suuri hinnahüppeid ei tule.

Meedias levisid varem väited, et USA ei toeta Venemaa naftarajatiste ründamist ja nõuab Ukrainalt nende ründamise lõpetamist. USA välisministeeriumi kõneisik Matthew Miller kinnitaski, et Washington ei toeta rünnakuid Venemaa naftarajatiste vastu.

Valgevene režiimi juht Aleksandr Lukašenko väitis Valgevene riigimeediale, et Venemaal kontserdimajas Crocus City Hall verise terrorirünnaku toime pannud terroristid püüdsid põgeneda Valgevenesse, kuid Valgevene julgeolekumeetmete tõttu olid nad sunnitud tagasi pöörduma.

Reedel kiitis USA kongress heaks valitsuse rahastamise seaduse, mis sisaldab ka rahaeraldist Balti riikide julgeolekule 228 miljoni dollari ulatuses. Eestile on USA tänavu eraldanud ka 47,3 miljonit dollarit Foreign Military Financing (FMF) toetusprogrammi raames.

Euroopa suurima riigi Saksamaa majandus oli eelmisel aastal languses ja meeleolud on jätkuvalt pessimistlikud. Saksamaa majandusuuringute instituudi (DIW) presidendi Marcel Fratzscheri sõnul on uue hoo leidmiseks vaja arendada taastuvenergeetikat, investeerida taristusse ja taastada usaldus.

Poolas ja Tšehhi Vabariigis tähistati pidulikult kahe riigi NATO-sse astumist 25 aasta eest. Poola poliitikud rõhutasid, et riigi positsioon kaitseorganisatsioonis on selle aja jooksul pidevalt tugevnenud.

Aktsiooni "Stand With Ukraine" ("Seisa Ukraina eest") Narva koosolek toimus pühapäeva keskpäeval piirilinna Raekoja platsil.

Üha enam kostab militaarekspertidelt ja poliitikutelt signaale, et Venemaa võib katsetada NATO artikkel viie vastupidavust. Kui reaalne on inimeste sõjahirm, arutavad täna ETV saates "Impulss" endine Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, Euroopa Parlamendi saadik ja naiskodukaitsja Marina Kaljurand, endine diplomaat ja ajakirjanik Harri Tiido ning endine kaitseväe peapsühholoog Harri Ints.

Euroopa Liit on andnud Ukrainale alates Venemaa täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris 138 miljardi euro jagu abi, samas kui USA on osutanud ainult 113 miljardit dollarit (105 miljardit eurot) abi, millest 38 miljardit dollarit jäi suuresti USA-sse, kirjutab mõttekoda ISW. Samas on USA abi Ukrainale jätkuvalt eluliselt tähtis.

Ukraina viimase nädala edukad droonirünnakud Venemaa taristu vastu näitavad nii Ukraina luure tõhusust kui ka Venemaa õhutõrje haavatavust, leiavad julgeolekueksperdid. Venemaa võib nüüd olla sunnitud osa õhutõrjesüsteeme ümber paigutama ja keskenduma strateegiliste võimekuste hoidmisele enda territooriumil.

Saksa kantsler Olaf Scholz kannustas kolmapäeval Euroopa riike suurendama relvaabi Ukrainale, sest seni suurim panustaja USA võib ära langeda.

Riigikogu infotunnis osalevad täna peaminister Kaja Kallas, kliimaminister Kristen Michal ja regionaalminister Madis Kallas. Kell 12 algavat infotundi näeb otsepildis ERR-i portaalis ja telekanalis ETV2.

Naftakartelli OPEC juht kutsus liikmesriike taunima igasugust ÜRO kliimakõneluste lepet Dubais, mis võtab sihikule fossiilkütused emissioonide asemel, selgub reedel AFP kätte jõudnud kirjast.

USA võimud teatasid uuest abipaketist Ukrainale. Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Avdijivka ümbruses käivad ägedad lahingud ning Ukraina väed tegid koksitehase lähedal eduka vasturünnaku. Bideni sõnul oleks Ukraina toetamise lõpetamine hullumeelsus.

Vabariiklane Kevin McCarthy, kes pidas jaanuarist oktoobrini USA Kongressi esindajatekoja spiikri ametit, astub detsembri lõpus saadikukohalt tagasi.

Venemaa ei ole vaatamata suurtele kaotustele valmis sõda Ukrainas pooleli jätma ning suudab üles ehitada rumalat, aga ikkagi ohtlikku armeed, rääkisid kaitseväe juhataja, kindral Martin Herem ja kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm Vikerraadio saates "Välistund". Eestil ei jää muud üle, kui kiiresti relvajõude tugevdada ning seepärast ei ole ka mõistlik suutlikkust tsiviilteenistuse loomisega killustada, leidsid kaitsejuhid.

USA senat kiitis kolmapäeval heaks ajutise meetme, mis võimaldab rahastada föderaalasutusi kuni järgmise aasta jaanuari keskpaigani. Esindajatekoda kiitis meetme heaks teisipäeval.

Ukraina piirivalveteenistus esindaja Andri Demtšenko sõnul järjekorrad Poola piiril ainult kasvavad, seal on juba 2500 veokit, vahendas pühapäeval portaal Unian.

Tallinna liikuvuskavas aastani 2035 on sihtideks muu hulgas null liiklussurma aastas, väiksemad piirkiirused kesklinnas, elukvartalites ja linna keskustes ning elektril liikuv ühistransport. Rattateid peaks aastaks 2035 olema kilomeetrites kolm korda rohkem kui praegu.

Soome väliminister Elina Valtonen ütles intervjuus ajalehele The Washington Post, et Venemaa agressioon Ukrainas ei ole ainult president Vladimir Putini sõda ning hoiatas, et Putini lahkumisega ei pruugi Venemaa muutuda lääne jaoks vastuvõetavamaks, vaid isegi veel ohtlikumaks.

Suurbritannia ühendväejuhatuse endine ülem Richard Barrons võrdles praegust Ukraina vastupealetungi Zaporižžja piirkonnas teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide relvajõudude poolt läbi viidud Normandia dessandiga.

Riia linnapea Martins Stakis teatas esmaspäeval, et astub ametist tagasi. Stakise otsus ametist loobuda on seotud Riia transpordiameti juhtimisega.

Eelmise aasta veebruarist alates on Ukrainat toetavate riikide seas peetud arutelu, kuidas luua rahvusvahelist eritribunali agressioonikuritegude üle. Praegu ei ole rahvusvahelises õiguses sellist kohut ette nähtud, kuid tuumikgrupis osalejad loodavad juba selleks sügiseks kokkuleppele jõuda.

Iraani islamivabariik peaks riigi õhuväe ülema sõnul saama lähinädalatel Venemaalt moodsad Su-35 hävituslennukid. Viimati sai Iraan välismaalt moodsaid lennukeid oma õhuväele enne islamirevolutsiooni 1970ndatel.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul peaks Ukraina edaspidi tähistama Teise maailmasõja lõppu 8. mail, mitte 9. mail, kuna see peaks edaspidi olema Euroopa päev. Vastava eelnõu esitas Zelenski Ukraina parlamendile.

Saksamaa parlament võttis kolmapäeval vastu resolutsiooni, millega kuulutati Ukraina 1930. aastate näljahäda (holodomor) genotsiidiks. Holodomor oli NSVL-i poolt korraldatud näljahäda, mille tõttu suri mitu miljonit ukrainlast.

Ukraina vägedel on laupäeval ja ööl vastu pühapäeva õnnestunud mitmel erineval rindel teha edukaid vasturünnakuid ja tagasi võtta varem Vene vägede poolt okupeeritud olulisi alasid.

Esmaspäeval saabus Eesti Pagulasabi kaasabil korraldatud bussidega Ukrainast Eestisse ligi 100 sõja eest põgenenud inimest.