Traumakoolitaja ja somaatilise praktiku Kimberly Ann Johnson raamat „Ürgne kutse. Kuidas terveneda traumadest, äratada sisemine jõud ja kasutada seda enda hüvanguks“ õpetab, kuidas kasutada keha tarkust ja vastupidavust ära selleks, et juhtida teadlikumalt oma närvisüsteemi, paraneda vanadest traumadest ja elust tõeliselt rõõmu tunda. Johnson tõstatab raamatus küsimuse, et mis oleks siis, kui suudaksime õppida kogema lihtsaid naudinguid, ilma et püüame nende intensiivsuse taset kõrgemaks reguleerida?

Juba neli aastakümmet esoteerikaga tegelenud nõid Eha jagas saates „Puuduta mind“ oma teadmisi müstiliste pendlite kohta, andes vastuse küsimustele, mis paneb pendli liikuma ja kuidas endale pendlit valida.

Saates „Puuduta mind“ jutustas neli aastakümmet esoteerikaga tegelenud Nõid Eha teda külastavate inimeste muredest, müstiliste ruunide kaitseomadustest ja sellest, mis on teda esoteerika juures kõige enam köitnud. Enim murelikuks tegi teda aga tõik, et rumalad inimesed teevad rituaale, mida nad ei tunneta, ja astuvad kogu kupatusega ämbrisse.

Kuigi ollakse ühtne perekond, kiputakse teinekord unustama, et kõik pereliikmed ei ole sarnase mõttemaailma ja kogemustega. Teinekord aga kaotame usaldusliku ja toetava suhte. Perenõustamine aitab taas jõuda teineteise mõistmiseni ning taastada olulised sidemed. Heaolu treener ja koolitaja Kristi Jõeorg rääkis „Puuduta mind“ saates oma teekonnast perenõustamise juurde ning tõi välja ühe olulise mõtte – meie õnn ei sõltu mitte kellestki teisest kui meist endist.

Skulptor Tauno Kangro tähistas 25. mail oma 58. sünnipäeva. Kunstnik üllatas külalisi väga erilise kollektsiooni esitlusega. Vaata pildigaleriist, kes suursugusest sündmusest osa said.

Karl-Erik Taukari uus lugu "Segased lood" räägib lähedastest suhetest ja nende keerdkäikudest. "Mul pidi terve lugu tagurpidi peas olema, välja arvatud üks stseen, kus ma lugesin nii-öelda kirja ja sõnu ei öelnud," räägib laulja, kes pidi muusika­videoks seda lugu tagurpidi laulma õppima.

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas nõid Eha ehk selgeltnägijate seas tuntud ka kui Witch Eha. Ta on tegelenud esoteerikaga juba neli aastakümmet ning aidanud inimestel leida lahendusi nende probleemidele, kasutades selleks iidseid tarokaarte, ruune või pendlit. Seekord teemegi nende vidinate õigeks kasutamiseks korraliku koolituse.

„Ma olin 26aastane. Tahtsime kahe sõbraga kuhugi seljakottidega minna ja mootorratas läks selle nimel. Teist korda minnes võtsin 40 000 krooni laenu,“ paljastab reisisell Ivo Tšetõrkin (44), et müüs esimese Amazonase reisi jaoks maha oma kaherattalise.

Saates „Puuduta mind“ käis külas heaolutreener, nõustaja ja koolitaja Kristi Jõeorg. Nõustaja tõi saates välja karmi reaalsuse – pooled inimestest, kes tema juures vastuvõtul käivad, on oma vanemate käest peksa saanud. „Nii füüsiline kui ka verbaalne vägivald lapsepõlves on inimese puhul jõhkrate tagajärgedega,“ nendib Kristi ning jagab nõu kuidas mustast august välja ronida.

Isa ja lapse vaheline side on lapse arenguks väga vajalik. Isana on oluline võtta lapse jaoks aega ning koos temaga vahvaid ettevõtmisi korraldada. Kolme tütre isa, laste metsasünnipäevade korraldaja ning raamatu „Mees 4. Kõik on võimalik“ autor Illimar Pilt jagab viite põnevat tegevust, mida koos järeltulijaga ette võtta.

Astroloog Maria Angel ennustab kosmilisi taevakehi vaadeldes, milline saab olema uus päev. Vaata, mida tähed sulle lubavad!

Mida toovad taevatähed eelolevaks nädalaks?

Kuus Tallinna kooliperet pidid saama liftid, et liikumisraskustega inimestel oleks mugavam. Tallinna haridusamet maksis kõik peatöövõtjale välja, too tegi aga liftide paigaldajale tünga. Nii ei tohigi pooli lifte siiani kasutada ja need on ligi aasta tühja roostetanud.

„Mul on väga tore amet,“ rõõmustab Anneli Kundla, kes päevasel ajal toetab rahvakultuuriga tegelejaid. Õhtul aga mängib ta karmoškat, koob imepeenes koes kindaid ja vaat et lööb varsti trummigi.

„Me hävitame mitte ainult koolivõrku, vaid kogu elu. Te peaksite tegema nii, et maarahvast ei sunnitaks linnadesse minema,“ pahandas lapsevanem Mustvee kultuurikeskuses peetud arutelul linna koolide tuleviku üle.

Sel nädalal sai Harjumaal elav täiskasvanud patsient kinnituse, et on nakatunud leetritesse. Tegemist on kohaliku juhtumiga, sest nakatunu ei ole viimasel ajal välisriiki reisinud. Patsient on küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid sünniaasta viitab sellele, et 60ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist.

Alati tagasihoidlik sünoptik Taimi Paljak on Õhtulehe kõne ajaks väga asjalik ning ülevoolavat õnne ja rõõmu ta häälest ei kostu. „Muidugi olen ma tänulik selle tunnustuse eest aga ma leian, et sadu ja sadu inimesi oleks seda märkamist ja ordenit rohkem väärt kui mina. Kasvõi meie päästjad, eriti ka vabatahtlikud päästjad või hooldustöötajad, arstid õed, kes teevad rasket tööd hingega, aga ka mitmed minu kolleegidest sünoptikud, kellelt ka mina olen saanud teadmisi ja tuge,“ ütleb ta.

Kaitsepolitsei on lühikese ajaga kinni pidanud mitu mälestusmärkide rüvetajat. Kui enamik taolistest kuritegudest sooritati Ida-Virumaal, siis üks neist pandi toime Viljandimaal asuvas Mustla alevikus.

„Veljo Vingissar ehk Vink, nagu sõbrad teda hüüdsid, võis ju kõrvaltvaatajale jätta mulje kui mõneti stiilsest pungiliku elulaadiga boheemlasest, aga tegelikult, mida ka hilisem elu kinnitas, oli ta väga korrektne ning tore ja abivalmis semu,“ meenutab Hardi Volmer sõpra kunstiinstituudi päevilt ning bändikaaslast ansamblites Päratrust ja Turist. Kurb teade Vingissare surmast ilmus tema FB-lehele 7. jaanuaril.

Sünoptik Kairo Kiitsak teatab, et ilmselt juba aasta viimastel päevadel on oodata stratosfääris talve esimest suuremat häiritust – äkilist soojenemist, mis saavutab oma maksimumi jaanuari esimesel nädalal. Ent kuidas kõrgustes toimuv mõjutab maapealseid olusid?

Täna räägib Kanal 2 saates „Südamesoov“ oma loo kolme lapse ema Kerli, kelle pere unistas oma kodust juba aastaid. Kui nad eelmisel aastal lõpuks oma Jõgevamaa majja kolisid, pakkus elu neile aga kõike muud kui kodusoojust. Majja tulid hoopis lein ja külm, mida alati teistele abiks olev tubli pere polnud kuidagi ära teeninud.

„Küsisin: „Kas sul elektrit on?“ Elektrit ei olnud tal ammugi. „Kas vett on?“ – „Ei, vett ka pole, aga ma homseks saadan sulle need kitarripartiid.“ Ma mäletan, et helistasime mitu korda öö jooksul, kas kõik on OK, sest nende majja lendas rakett, naabripere sai surma,“ meenutab Lauri Laubre, kuidas sõjakeerises Ukraina tuntud muusik salvestas pommirahe all kitarrimängu Laubre verivärskele progerokialbumile „Northodoxian“. Albumiga, mis sündis tänu Laubre külaskäigule Kiievi koobaskloostrisse, on mõnda aega avalikkuse eest varjus püsinud legendaarne meelelahutusärimees ja muusik pildil tagasi.Vaata saadet!

Eelmisel teisipäeval, 7. novembril, ründasid kaks meest Kohtla-Järvel poodi. Müüja sai küll kergemaid vigastusi, kuid seisis röövlitele vapralt vastu. Üks neist on nüüdseks vahi all.

„Ma ei tundnud oma sugulasi ega sõpru ära. Olin nii uduses seisundis, et nägin inimesi nagu multikategelasi. Justkui mingi Instagrami filter oli ees,“ paljastab näitleja ja laulja Sander Rebane, kes nakatus sel sügisel puugihammustuse tagajärjel borrelioosi ja entsefaliidiga ning võitles kümme päeva haiglas elu eest.

Riigikogu 27. septembri istungil andis peaminister Kaja Kallas üle 2024. aasta 563-leheküljelise riigieelarve seaduse eelnõu. Riigieelarve tulude kogumaht on 16,8 ja kulude kogumaht 17,7 miljardit eurot. Võrreldes selle aasta eelarvega on tulude maht kasvanud 1,2 ja kulud 0,8 miljardit eurot. Lihtsureliku jaoks on see eelnõu ja seletuskiri hoomamatu, kuigi leidub ühe sõrmede peal neidki, kes suudavad selle paksu raamatu läbi lugeda. Üldmulje on, et midagi head meid ees ei oota – eelnõu on segane, kriise süvendav ja visioonitu. Siiski: sealt puuduvad senisel kujul kaks kulurida, mis seoses riigikogu tööga on aastaid riigialamate seas kirgi kütnud. Ja katuserahasid ei tule.

„Kindlasti tee-ehitus on mõjutanud kõiki, kes me kesklinnas toimetame. Inimesed käivad harvemini linnas ja kuulavad hästi palju, mis neile öeldakse. Kui öeldakse, et ärge linna tulge, siis inimesed ei tulegi,“ räägib Kaubamaja juht Erkki Laugus. Kuidas on see aga mõjutanud suurpoe käivet?

Tallinna kesklinnas juba 1947. aastast tegutsev keskturg saab lähiaastatel moodsa väljanägemise. Praeguse turu alale peaksid kerkima elu- ja ärihooned, aga ka uhke turuhoone, keskväljak, park ja uued teed. Tiiu heidab pilgu möödunud kümnenditesse, mil turg oli linlastele oluline toidukraami hankimise koht, aga ka allilma omavahelise arveteklaarimise tanner, kus plahvatasid pommid ja vihisesid kuulid.

Ajaloolasest kirjaniku ja Sagadi mõisa muuseumijuhi Ain Küti menukad „Sagadi paruni mõrvalood“ saavad peagi lisa, ent on loota ka herr Focki ja tema abiliste jõudmist teatrilavale ning teleseriaali.

„Ma pole nii rikas, et osta palju asju. Ma ostan selle ühe korraliku asja, mis käib aastaid ja aastaid. Praegu ostan rohkem riideid tütrele kui endale,“ jagab näitleja Tambet Tuisk (47) rõõmsalt.

Lavly Perling (47) oli 2020. aasta suvel just riigi peaprokuröri ametist vabastatud, kui juhtus teleuudistes Isamaa Parempoolsete ühenduse loomist jälgima. Ta ei osanud ettegi kujutada, et paar aastat hiljem on ta ise koos sama seltskonnaga uue erakonna loonud ja selle juhiks saanud.  

Kuna riigil raha ei jätku, lõpetatakse uuest õppeaastast koolisööklates alates 7. klassist lastele piima väljastamine. Rahvatervise mõttes on see kuritegu, sest vundamenti laotakse ikka nooruses. Ühele arenenud Euroopa riigile on selline otsus lihtsalt häbiplekk. Aga kas hoolimise ja kaasamõtlemise osas kuulume üldse areneneud maade või hoopis arengumaade hulka?

Ma lausa armastan tööd, palga üle ei virise ja nii pole imestada, et olen nõus viieeurose tunnitasuga veetma nädalavahetuse Raadiko talu maasikapõllul, kus mõistus keeldub kätega koostööd tegemast.

Rootsi printsi Carl Philipi abikaasa printsess Sofia ilmus avalikkuse ette uue soenguga – ja sotsiaalmeedias jagunevad arvamused kahte leeri.

Olukord Iisraeli ja Palestiina vahel on taas pinev. Konflikt juutide ja araablaste vahel Vahemere idarannikul asuva piirkonna nimel on kestnud aktiivselt juba 75 aastat – ajast, mil Iisrael iseseisvus. Erimeelsuste juured ulatuvad aga veelgi kaugemale ajalukku.