1940 – Johannes Varese valitsus saatis Riigikogu laiali ja kuulutas välja Riigivolikogu uue koosseisu ennetähtaegsed valimised. Põhiseadust eirates jäeti Riiginõukogu moodustamata.

1894 - kuulutati välja Hawaii vabariik, mis ei jäänud küll väga pikalt kestma.

1947 – Roswelli juhtum: pärast öist äikesetormi leidis Roswelli linna lähedase rantšo omanik Mack Brazel karjamaalt metallirisu.

1954 – Moskva lähedal Obninskis avati maailma esimene tuumaelektrijaam.

1912 – sündis briti matemaatik, loogik, informaatik ja krüptoloog Alan Turing.

1940 – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri ehk faktiliselt Nõukogude Liit okupeeris Eesti.

1963 – kosmosesüstik Vostok 6 pardal startis kosmosesse Valentina Tereškova, kellest sai esimene naine kosmoses.

1975 – Paul Keres maeti musta mulda.

1934 – Piilupart Donald jõudis esmakordselt kinolinale multifilmis «The Wise Little Hen».

1987 – Lääne-Saksamaa kodanik Mathias Rust lendas piirivalvurite päeval väikelennukiga Helsingist takistamatult Nõukogude õhuruumi ning maandus Moskva Punasel väljaku lähedal.

1996 – sadakond relvastatud Tartu kaitseliitlast võttis omavoliliselt enda valdusse Eesti Põllumajandusülikooli peahoone Tartus Riia mäel.

1799 – sündis vene kirjanduskeelele aluse pannud luuletaja Aleksandr Puškin

1901 – asutati Tallinna Jalgratta sõitjate selts «Kalev», hilisem Eesti Spordiselts Kalev.

1933 – Tallinna hipodroomil puhkesid rahutused, kuna rahvamass süüdistas võistlejaid ja kohtunikke kokkumängus.

14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki: Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen.

Suurbritannia peaminister Winston Churchill pidas 13. mail aastal 1940 Briti parlamendi ees ühe oma kuulsamatest kõnedest, mille meeldejäävaim rida oli «veri, vaev, pisarad ja higi,» mis on saanud aja jooksul ka kõne pealkirjaks.See oli Churchilli esimene kõne pärast peaministriks saamist.

Ulmekirjanikuna kuulsust kogunud L. Ron Hubbardi «Dianeetikat» saatnud edu kasvas aegamööda kurikuulsaks juhikultusega suletud religiooniks.

1764. aasta viiendal mail avas keisrinna Katariina II Peterburis esimese aadlineidude kooli, millest sai Vene revolutsiooni keeristes bolševike peamine kants ja võimukeskus.

Täpselt 91 aastat tagasi sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit lepingu, kus lubati, et üksteisele kallale ei tungita. Nõukogude Liit ei pidanud aga lubadust kaua.

2004 - Eestist sai ametlikult Euroopa liidu liige.

Eurooplased avastasid Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. Esimesena jõudsid sinna hollandlased, kuid palju suurema tähtsusega on inglise meresõitja ja maadeuurija James Cooki saabumine Austraaliasse 1770. aastal.

1938 - Konstantin Päts sai ametlikult Eesti Vabariigi presidendiks.

1343 - eestlased otsustasid, et neile aitab võõrvallutajatest ja ristiusu peale surumisest. Kallaletungi märgiks pandi Harjumaa ühel mäekünkal maja põlema ehk alguse sai Jüriöö ülestõus.

Nõnda on tuntud tänaseni vankumatu Rooma. Küll mitmeid kordi võimu, vägesid ja religiooni vahetanud linn püsib. Esimesel sajandil enne meie ajaarvamise algust elanud Rooma vabariigi õpetlane Marcus Terentius Varro määras Rooma linna rajamiseks tänase kuupäeva 753. aastal eKr.

19. aprillil 1995. aastal korraldasid USA valitsusvastased äärmuslased Oklahoma Citys pommirünnaku, milles hukkus 168 inimest.

1951. aasta 18. aprillil asutati Pariisis välja Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mille järglases Euroopa liidus elame ka meie täna.

1989 – Suurbritannias Sheffieldis toimus Hillsborough' staadioni katastroof: tunglemises hukkus 96 inimest.

1917 - Eestlased nõudsid Petrogradis toimunud meeleavaldusel autonoomset Eestit demokraatliku Venemaa osana (vana kalendri järgi toimus see 26. märtsil).

6. aprillil 1896 algasid esimesed nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Sündmuse taga oli Pierre de Coubertin.

Eduard Tubina «Kratt» kanti esmakordselt ette Vanemuise teatris 1943. aastal.

Vene võimude Uue Maailma kolooniat peeti kaunis väärtusetuks, kui tsaari alluvad olid selle kullast tühjaks kaevandanud. 1867. aastal müüsid Vene võimud tulevase Alaska osariigi 7,2 miljoni tollase dollari eest Ühendriikidele.

1854 – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Krimmi sõja käigus Venemaale sõja.

2011 – Liibanoni idaosas Bekaa orus võeti pantvangi seitse jalgratastel matkanud Eestist pärit turisti.

1920 – sündis laulja, näitelja ja ujuja George Ots.

17. märtsil 1959 põgenes üks suurimaid rahvusvahelisi autoriteete võõrvõimu eest kodumaalt, 33 aastat hiljem lõppes üks 20. sajandi rassistlikumaid režiime.

2014 – Krimmis ja Sevastopolis toimus «referendum» Venemaaga ühinemise küsimuses. Väidetavalt osales 83,1% hääleõiguslikest, kelles 96,77% pooldas liitumist Venemaaga.

1933 – Adolf Hitler kuulutas Saksamaa Kolmandaks Riigiks.

Erinevalt «Lühhikesest öppetusest», mis kannab esimese eestikeelse publikatsioon tiitlit, oli «Tarto maa rahwa Näddali-Leht» esimene päevakajalisi sündmusi kajastav ajaleht.

1940 – Nõukogude Liit liidendas endaga okupeeritud Soome alad.

Just nõnda kõlas väidetavalt esimene telefonivestlus Alexander Graham Belli ja tema assistendi Thomas Watsoni vahel.

1917 – Venemaal algas Veebruarirevolutsioon: Putilovi tehaste omanikud tegid lokaudi, sest töölised nõudsid palgatõusu; järgmisel päeval algasid demonstratsioonid.

1918 – Brest-Litovskis kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping. Nõukogude Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina üle.

1992. aastal kirjutati alla Maastrichti leppele, millega loodi Euroopa liit säärasel kujul nagu me seda täna tunneme.

1612 – Galileo Galilei vaatles esimesena Neptuuni, pidades seda kinnistäheks.