Poliitikuil pole ühist seisukohta laskemoona jaoks lisaraha leidmiseks
2024-05-20 / ERR
Poliitikud on ühel meelel, et laskemoona ostmiseks tuleks leida lisaraha, kuid puudub ühine seisukoht selles, kustkohast. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem on lubanud enne oma ametiaja lõppu selgitada kõigile erakondadele pooleteise miljardi leidmise vajadust kaudtule laskemoona ostmiseks.
Washingtonis USA kaitseministri Lloyd Austiniga kohtunud Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles intervjuus ERR-ile, et Ameerika Ühendriikide kohalolu Balti riikides peab suurenema, sest see mõjuks Venemaale heidutusena. Pevkuri sõnul peab USA kaitsetööstus oma tootmist suurendama, et ka Eesti saaks lisanduva maksuraha eest vajalikku moona osta.
Kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) väljapakutud plaan võtta laskemoona ostmiseks kolmel aastal laenu, koalitsioonipartnerite ja koduerakonna esindajate kohest toetust ei pälvi. Konkreetsem arutelu 1,6 miljardi ja riigieelarve teiste kulude katmise üle ootab peaminister Kaja Kallase (RE) ja tema võimaliku Euroopasse suundumise taga, tunnistab siseminister Lauri Läänemets (SDE).
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ütles, et kuigi Eesti on hankinud viimastel aastatel suures koguses laskemoona, ei piisa sellest NATO kaitseplaaniks. Heremi sõnul on ta laskemoona ostmiseks vajalikust 1,6 miljardist ja sinna juurde käivatest täpsematest arvutustest poliitikutele rääkinud selle aasta veebruarikuus.
Kaitseväe juhataja Martin Herem kommenteeris rahandusminister Mart Võrklaeva väljaütlemisi riigieelarve kohta ning ütles, et eksitav on väita, et kaitsekulusid on tõstnud vaid praegune valitsus ja et kehv riigieelarve seis on põhjustatud kaitsekulude kasvust.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja sõnul pole Venemaal piisavalt mehi, et sooritada Harkivi lähedal otsustavat läbimurret. Samas nentis NATO sõjalise komitee juht, et nende kaitsetööstus kasvab NATO omast kiiremini.
Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles, et Eesti ega ka Euroopa Liidu tasandil ei ole mõte saata Ukrainasse sõdureid kuhugi jõudnud.
Riigi tellimusel ründedroonide tootmine Eestis võiks olla viis, kuidas rahapuudusel asendada kodumaise toodanguga osa välismaal toodetud kalleid relvi.
Riigi poolt eelarvepuudujäägi katteks võlakirjadega laenataval rahal ei ole silti - kas see läheb näiteks kaitse- või hoopis sotsiaalkuludeks - küljes, tõdes ETV hommikusaates jaeinvestoritele riigikaitsevõlakirjade müümise ideed kommenteerides riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
Ühekordse suure kaitseinvesteeringu tegemiseks saaks Eesti oma kodanikele võlakirju müüa, ütleb Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. Väiksemas mahus rahandusministeerium juba plaanib tänavu Eesti jaeinvestoritele võlakirju müüa.
Arvestades seda, et Euroopa riigid ei ole endiselt andnud oma kaitsetööstusettevõtetele täit kindlust tellimuste kohta, peab sõjamoona varuma igal võimalikul moel. Taas mõtlevad Balti riigid ka tootmisele oma territooriumil ning juba sel aastal võib Eestis kohapeal alata otsast lõpuni lahingmoona tootmine, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija Kirsta Kaer ütles ETV saates "Kahekõne" kultuuriminister Rein Langi avaldusi kommenteerides, et protsessi, mis saab alguse loominguga ja lõpeb lugejani jõudva raamatuga, peab vaatlema kui üht tervikut. "Mitte nii, et rebitakse sellest välja üks või teine osa ja ülejäänud hoolitsegu ise enda eest."
Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp räägib ERRi uudisteportaalile antud aastalõpuintervjuus muu hulgas Reformierakonna rahastamist puudutavast uurimisest, prokuratuuri tabanud survest, seadusandluse muutmise vajalikkusest ja väidetavalt prokuratuuri kogunenud tundlikust informatsioonist.