Peale 79 päeva pikkust pausi ründas Venemaa üheksalt strateegiliselt pommitajalt Tu-95 väljalastud 19 tiibraketiga H-101/H-555 Ukrainat, millest Ukraina õhujõudude kõneisiku Juri Ignati andmetel suudeti alla tulistada 14. Esialgse info kohaselt oli rünnakute sihtmärkideks Kiievi oblast ja Dnepropetrovski oblastis asuv Pavlogradski rajoon. Kui Kiievi suunas lastud tiibraketid võttis Ukraina õhukaitse kõik alla, siis Palvogradski rajoonis oli ka tabamusi ning Ignati sõnul said pihta infrastruktuuriobjektid.

Paaril viimasel päeval sai palju tähelepanu kolme kaubalaeva suundumine Doonau deltas asuva Izmaili sadama poole, et seal hoolimata Venemaa ähvardustest laevad vilja täis laadida. Laevasid saatsid kaks USA lennukit ja kaks drooni, seega oli väga vähetõenäoline, et Venemaa üritab nendega midagi ette võtta, seda enam, et nad liikusid NATO riikide territoriaalvetes. Ma ise eeldasin, et nii käitudes eeldati, et Venemaa võib rünnata deltas asuvat sadamat ning et Ukraina poolel ollakse nende rünnakute tõrjumiseks valmis, kuid selgus, et mitte. Venemaa ei julgenud sadamarajatiste ründamiseks kasutada tiibrakette ja ballistilisi rakette, sest Aleksander Kovalenko sõnul on viimasel ajal toodetud rakettides kasutatavad elektroonilised komponendid hangitud peamiselt nö paralleelimpordi kaudu ning nii olevat Kalibr ja H-101 tiibrakettide puhul lubatud kõrvalekalle varasema kuni 50 meetri asemel kuni 100 meetrit. Venemaa ründas hoopis Shahed-136 droonidega, mida nad peavad täpsemateks ning tegi seda edukalt. Ukraina õhutõrje võttis küll mingi osa neist alla, aga osad jõudsid sihile ning Ukraina jaoks strateegiliselt niivõrd oluline infrastruktuuriobjekt sai tõsiselt viga, kasutuskõlbamatuks muutus ka enamus sadamas hoidlates olnud viljast. Kindlasti oleks saanud soovi korral sadamat paremini droonide rünnaku vastu kaitsta, aga seekord läks mitte kõige paremini.

Kõigepealt kiirülevaade Ukraina territooriumil toimuvast lahingutegevusest. Bahmutis on lahingutegevus raugenud ja kuigi Ukraina pool üritas kommunikeerida, et tilluke osa linnast on veel nende kontrolli all, siis reaalses elus on ka Ukraina oma üksused linnast väga suures osas välja viinud. Bahmutist lõunas ja põhjas Ukraina üksused minuni jõudnud info kohaselt edeneda pole suutnud, seega kõigi olulisemaid kõrgendikke nad oma kontrolli alla ei ole veel saanud ning ilma selleta ei ole mõeldav ka edasine edenemine, kuigi neid kaarte on tehtud omajagu, kus uljaste käeliigutustega on joonistatud nooled, kuidas Bahmut lähimal ajal piiramisrõngasse võetakse. Ukraina poole kommunikatsioon häiris Ukraina sõjaväelasi endid lõpus juba sedavõrd, et tehti sapiseid postitusi stiilis, et Ukraina armee olevat sõnades seal, kuskohast meie juba kolm päeva tagasi lahkusime.

Rinnetel on olukord endine - Venemaa üritab kõige rohkem Bahmuti ja Avdiijivka suunal, üritati ka Vugledari suunal, aga ilma suurema eduta. Pihta said Venemaa armee laskemoonalaod Luhanski, Donetski ja Hersoni oblastis. Melitopolis ei tööta peale plahvatust enam Venemaa telekanalid. Aga kõige olulisemad sündmused leidsid eile aset Krimmis.

Laupäeval, 16 juulil oli Seedrioru suvelaagri esimene nädal juba lõpule jõudnud. Nädala laagri tegevus oli lastele põnev ja tegevusrikas - tavalisele laagritegevusele lisas külaskäik Jõekääru laagrisse (12. juulil) ja ka lasketiiru võistlusega, Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi abiga. Esimese nädala laagri juhataja, Hannes Aasa, sõnul oli selle nädala osavõtt hea, kuna 46 last olid kohal. Nagu laagri traditsiooniks on olnud, toimus laupäeval õhtul, 16 juulil, laste maskeraadi ettekanne Seedrioru korvpalliplatsil. Iga laste grupp esitas ettekandeid kostüümidega ja lauldi ühislaule. Ettekannete lõpul pakuti külalistele maitsvat kringlit ja kohvi.

KOGUTUD LUULETUSED. Liidia Tuulse Eesti Keele Sihtkapital Eesti Kultuurkapitali toetusel, Tallinn, 2007. lk. 364 Raamatu avasõnas (autor L.Viitol) antakse Liidia Tuulse loomingule kolm märksõna: loovus, loodus, lootus. Nii on L.Tuulse loovõtmine kirjanduspõllul osavasti paika pandud.

Juba kolmandat aastat järjest on Kanada Võimlemisföderatsioon tituleerinud Ritmika parimaks iluvõimlemisklubiks Kanadas; võimlejate tulemused räägivad iseenda eest. Juuni algul Vancouveris peetud Kanada meistrivõistlustel tuli Ritmika võimleja Alexandra Orlando juba 4. aastat järjest Kanada meistriks, võites nii üldkokkuvõttes kui ka kõikidel üksikaladel. Carly Orava tuli teiseks, seega on Kanada koondise # 1 ja # 2 võimlejad Ritmika klubist. Klubile saabus just kutse osa võtta novembris Jaapanis peetavatest maailma parimate klubide meistrivõistlustest.