Eesti haridus – kuhu oleme teel?
2024-04-30 / Õpetajate Leht
Kultuuri koja ümarlaud Tammsaare kirjanduskeskuses – hubane ruum, mis oli täis sisemisi pingeid. Fotod: Raivo Juurak Eesti üks paremaid paekivi tundj
/nginx/o/2024/05/16/16075473t1h5426.jpg)
Eesti Kultuuri Koda korraldas 23. aprillil erakondadele ümarlaua teemal «Eesti haridus – kuhu oleme teel?». Ümarlauast võtsid osa erakondade esindajad (välja arvatud Reformierakond), saalist osales kodanikuühenduste liikmeid. Toome ära katke ümarlaua eestikeelsele haridusele ülemineku mõttevahetusest.
/nginx/o/2013/09/12/2359077t1h7f1e.jpg)
Jaak Leimann, TTÜ professor, eksmajandusminister Viimase kuue aasta majanduskasv. Graafik ~55 kb Kümme aastat on möödunud kiiresti. Augusti lõpus 1991. aastal olime uhked ja õnnelikud iseseisvuse üle. Samas tajusime selgemini kui varem seda suurt tööd, suuri muudatusi, mis seisid ees, et tagada iseseisva riigi eksisteerimine ja areng. Valitsus oli koostamas eelseisva kolme nädala, kolme kuu ja kolme aasta tegevuskava. Eriti tegevusrohked paistsid eelseisvad nädalad ja kuud, kolme aastat oli raske haarata, kümne aasta perspektiiv ei mahtunud pähe. Mäletan, et kui küsiti, millal saavutame nähtavat edu, rääkisin 1990ndate keskpaigast.
Eesti haridus ‒ kuhu oleme teel? Eesti Kultuuri Koja ümarlaual analüüsiti eestikeelsele õppele ülemineku, maakoolide sulgemise ja digiõppe laiendamise võimalikk
Tõnis Lukas: avalik ruum peab olema ülekaalukalt eestikeelne Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muu
Irene Käosaar. 2018. aastal avati Integratsiooni Sihtasutuse juures eesti keele majad Tallinnas ja Narvas. Alanud on kolmas õppeaasta. Kuhu oleme jõudnud ja kuh
„Rahu, ainult rahu, revolutsiooni pole vaja,“ sõnas Marju Lauristin haridusvisiooni kommenteerides. „On vaja teha selgeks, mis meil juba on, leida ühine alus, m
Margit Sutrop. Alates möödunud sügisest käib haridus- ja teadusministeeriumi juures koos alushariduse töörühm, mis ühe lahendamist vajava probleemina on toonud
Arutelu kultuurist ja haridusest juhtis peaministri nõunik Ege Kulbok-Lattik (vasakul). Arutlesid (vasakult) TLÜ dotsent Tiiu Kuurme, Pärnu linnaametnik, muusik
IT-kolledž hindab kutsekooli taustaga sisseastujaid kõrgelt, sest need teavad, mida õpivad, ja praktilise baasi pealt on neil lihtsam ka teooriat omandada. Foto
/nginx/o/2024/02/22/15902651t1h2147.jpg)
Ajame Eesti Vabariigi 106. aastapäeva eel pikemalt juttu president Kersti Kaljulaidiga. Uurime, kuidas saab riigi heaks töötada riigipeaametist lahkunud president ja mida ta arvab meie praegusest poliitikast ning majanduselust.
Tunnustati 22. ja 23. novembril juhtimishäkatonil (20.-ndal juhtimiskonverentsil) väljatöötatud nelja parimat lahendust.
ETV saates "Suud puhtaks" oli sel korral teemaks kaasav haridus ja hariduslike erivajadustega õpilased.
Riigi strateegiajuht: Eesti rahva suhteline vaesus kasvab. Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ütles Pärnu finantskonverentsil, et Eesti riik ei täida rahva suhtelise vaesuse vähendamise eesmärki aastaks 2020 – vastupidi, suhteline vaesus on stardipositsiooniga võrreldes hoopis kasvanud. Ja vaesus tekitab ühiskonnas selliseid protsesse, mida on juba praegu näha. .
Keskerakonna esimees Jüri Ratase kõne Keskerakonna kongressil.
"Kui ettevõtjad maksavad praegu töötajatele vähe palka, siis viie aasta pärast pole neil kliente ja kümne aasta pärast pole töötajaid. Vaatame tõele otsa: klientide arv Eestis väheneb!" räägib pankur ja ettevõtja Indrek Neivelt, kes agiteerib tööandjaid tõstma 2018. aastaks miinimumpalga 1000 euroni.
Viimastel nädalatel on furoori tekitanud arst Andres Lindmäe, kes räägib meditsiinist nii, nagu arstid naljalt ei tee või ei julge. Seega tekkis mul endal kahtlus, kas selline inimene ikka tõepoolest eksisteerib? Tuli välja, et eksisteerib küll ning tal on öelda veel nii mõndagi. Andres Lindmäe õppis Tartu Ülikoolis spordimeditsiini, see oli tol ajal üks […]