Keeleminutid. Kui palju erineb eesti viipekeel eesti keelest?
2024-04-22 / ERR
Viimasel ajal on eesti viipekeel palju pildis olnud: näiteks sai alguse viipekeeleroboti projekt ja kõigi tähelepanu pälvis särtsakas eurolootõlge. Eesti viipekeel, mida kasutab mitu tuhat eestlast, ei ole aga pelgalt viibeldes väljendatav eesti keel, selgitas EKI taskuhäälingu toimetaja Kairi Janson "Keeleminutites".
Keeletehnoloogia areneb ja koos sellega arenevad ka sõnastikud. Näiteks on tänapäeval täiesti loomulik, et sõnastik sisaldab multimeediat, selle sisu on kuulatav ning sõnastikuga saab ka rääkida, kirjutavad EKI vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel ja EKI vanemteadur-projektijuht Jelena Kallas.
Kui sada aastat tagasi loodi ühtset kirjakeelt, pidi suur osa eestlasi selle veidi isegi võõrkeele kombel selgeks õppima, sest kodudes räägiti eri piirkondade murdeid. Ent kas nüüd, kui kodukeel ühisest eesti kirjakeelest kuigi palju ei erine, saame siiski väita, et mõni eestlane ei oska eesti keelt?EKI taskuhäälingu arutlesid sel teemal TÜ doktorant-nooremteadur Kristel Algvere ning EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja TÜ doktorant Lydia Risberg.
Millest ja kuidas mõeldakse, kui mõeldakse sõnaraamatust? Milliseid hoiakuid tekitab sõnaraamat? Eesti Keele Instituudi (EKI) keeleportaali Sõnaveeb kasutajauuringust koorunud teemadest kirjutavad "Keeleminutites" EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli doktorant Lydia Risberg ning EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets.
Tähenduse ja vormi paarid on kõige olemuslikumad ja tähtsamad üksused keeles ja seda igal mõeldaval tasandil – sõnavara ja reeglite vastandusest ei saa enam juttugi olla, kinnitas EKI juhtivteadur Ene Vainik "Keeleminutites".
Seekordses keelesäutsus tutvustab Kristina Koppel, mis on eesti keele ühendkorpus.
Hommikul, kui ärkame, peseme puhtaks hambad, söögile järgneb nõudepesu ja kord nädalas peab ilmselt ka pesu pesema. Argitegevuste taustal pestakse raha, aga ka infot. Sellest, kuidas millegi puhtaks pesemise metafoor infovaldkonnas rakendust leiab, kirjutasid "Keeleminutites" EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson ja vanemterminoloog Mari Vaus.
Keelenõustandard võimaldab keelenõustajatel tegutseda kindlas raamistikus, andes juhised nõustajatele endile kui ka nende klientidele, selgitasid EKI juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll ja EKI teadus- ja arendustegevuse projektide koordinaator Riin Kikkas "Keeleminutites".
Lähipäevil jõuab raamatulettidele uus valimik eestlaste elulugusid. Lood on kogutud kaks aastat tagasi toimunud eluloovõistlusel "Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus", mille korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum, ühendus Eesti Elulood ja kirjastus Tänapäev.
Uus plaatEnn Tiidumaa"Kadunud Ajad I: 2004-2006“ (ise välja antud)8/10