Teadlaste sõnul võib mittekodanikelt hääleõiguse võtmine tuua pigem kahju
2024-04-09 / ERR
Lõimumisuuringu tulemused näitasid, et lojaalsus Eesti riigile ei ole enamasti seotud kodakondsusega. Mittekodanikelt hääleõiguse ära võtmine võib ühiskonnateadlaste hinnangul tuua rohkem kahju kui kasu.
Riigikogu kolmapäevasel istungil läbis esimese lugemise opositsiooni kuuluva erakonna Isamaa algatatud eelnõu, millega tahetakse ära võtta kolmandate riikide kodanike hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste valimistel. Koalitsiooni kuuluvatest erakondadest toetavad eelnõud nii Reformierakond kui ka Eesti 200, kuid mitte Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Venemaa kodanike hääleõiguse saaks kustutada Isamaa, Eesti 200, EKRE ja Reformierakonna häältega. Lähima kahe kuuga võiks tegu olla tehtud. Jutt solvumisest ja pihta saavatest Venemaa kodanikest, kes on Eesti patrioodid, on õõnes ja kunstliku tõkke loomine, kirjutab Jaanus Karilaid.
Kui põhiseaduse autorid oleksid tahtnud reserveerida hääleõiguse kohalikel valimistel vaid Eesti kodanikele, siis oleks see selgelt kirja pandud. Eesti peab tegutsema lähtuvalt oma rahvuslikest huvidest ja kui lõpuks peab otsuse langetama riigikohus, ei ole selleski midagi erakordset, see on riigielu normaalne käik, kirjutab Ülle Madise.
Konstantin Vassiljevi juhtum on vaid üks kild suurest pildist. Panna tema õlgadele kogu lõimumismure ei ole kindlasti õiglane. Probleemid on suuremad ja puudutavad hoopis suuremat hulka inimesi kui üks jalgpallur, kirjutab Raul Rebane.
Kuus parlamendierakonda ei leppinud teisipäevasel kohtumisel kokku, kas ja kuidas edasi minna kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse võtmisega. Sotsid ja Reformierakond aga ütlesid välja, et Tallinna võimukõnelustega seda teemat siduda ei saa ega tohi.
Pühapäeval Narvas ja Sillamäel valijatega kohtunud keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom ütles esinemistel, et praegu on vene vähemuste õigusi Euroopas väga raske kaitsta ning Eesti võib natsionalistliku meelsuse tõttu teha Venemaa kodanike suhtes negatiivseid otsuseid, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
Kõnelused Tallinna võimuliidu moodustamiseks on jõudmas lõpusirgele, kuid otsustavaks võib saada see, millise lahenduseni jõutakse kolmandate riikide kodanike valimisõiguse küsimuses.
Erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu loetles saates "Otse uudistemajast" teemad, mida erakond soovib Tallinna koalitsioonileppes näha. Ta ütles, et loodavasse koalitsiooni kuuluvad erakonnad ajavad riigi tasemel kehva poliitikat ning sarnast ei tohi jätkata pealinnas.
Isamaa hinnangul on Tallinna võimukõnelused andnud võimaluse otsustada ära kolmandate riikide kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse ära võtmine. Teised Tallinna võimaliku tulevase koalitsiooni läbirääkijad sellega nõus ei ole, öeldes, et tegemist on riigi tasandi otsusega, mida Tallinna volikogus ei lahendata.
Kui riigikogu peaks võtma Eestis alaliselt elavatelt kolmandate riikide kodanikelt Isamaa eelnõus kavandatud kujul ja põhjendustega hääleõiguse kohalikel valimistel, algatab õiguskantsler Ülle Madise suure tõenäosusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse riigikogus ja vajadusel riigikohtus.