Kuna näib, et personaalse riigi visioon hõlmab samuti virtuaalse assistendi loomist, siis loodetavasti asenduvad ka loosungid peagi sisulisema analüüsiga, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

Emotsionaalsete hinnangute ja isiklike ambitsioonide tagaplaanile settides saame arutleda personaalse riigi ning digiühiskonna kujunemise ja kujundamise olemuslike küsimuste üle, mis seni on vajalikust vähem tähelepanu saanud, kirjutavad Tanel Mällo, Jaanika Puusalu ja Paloma Krõõt Tupay algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Riik ei ole abi saamise teekonnal jätnud erivajadusega inimesi ilma abita, kuigi praegune abi saamise teekond on veel kohati auklik ja käänuline, kirjutab Kadri Mets.

Personaalse riigi visioon, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veebruari alguses esitles, on üks võimalus, kuidas mõtestada digiriigi uut tulekut, millest on avalik sektor ja erasektor ammu rääkinud, kirjutab Doris Põld.

Kui haldusotsused on arusaamatud, vigased või need võtavad liiga kaua aega, siis pole inimese jaoks nii oluline, kas tal on võimalus midagi teha kolme või seitsme klikiga ning kas lisaks tavalisele veebikanalile on olemas ka telefoniäpp, nendib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Eestis on aastaid räägitud, et digitiiger magab ja et meil on vaja riigireformi. Pealtnäha on need erinevad teemad, kuid tegelikult üksteisega vägagi seotud. Vastus neile mõlemale on personaalne riik, kirjutab Tiit Riisalo.

Töötleva tööstuse ning info- ja kommunikatsioonitööstuse vahelisel koostööl on määrav tähtsus efektiivsele majandamisele ning rahvusvahelisele konkurentsivõimelisusele. Eesti on väike ja kallis ning see trend on ajas kasvanud, kirjutab Andres Birnbaum.

Poliitmehaaniline probleem näib personaalse riigi puhul olevat selles, et kui 5,7 miljoni euro kokkukraapimine õpetajate palkadeks oli pea võimatu missioon, siis kuidas peaks olema koalitsioonipartneritel tahet 200 miljonit eurot leida, kirjutab Hannes Astok.

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Erkki Keldo nimetas praegust personaalse riigi plaani pinnapealseks ning seda toetama ei kiirustanud. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets pakilisem on investeerimine haridusse, tervisesse või energeetikasse.

Eesti 200 esimees Margus Tsahkna ütles ERR-ile antud intervjuus, et personaalne riik viib riigi haldamise täiesti uuele tasemele ning suund selle ärategemiseks on vääramatu. Reformi elluviimiseks 200 miljoni euro laenamist peab Tsahkna investeeringuks, mis Eesti inimeste elukvaliteeti oluliselt parandab.

Eestil on potentsiaal olla maailma kõige vastutustundlikum digiühiskond. Selleks peab siinse pragmaatilise teeme-ära-hoiakuga kaasas käima ka vastutustundlik innovatsioon, kirjutab professor Vincent Homburg.