Teaduskommunikatsiooni plaan aitab valida parimad kommunikatsioonikanalid, hoida fookust ja säilitada motivatsioon ka siis, kui peaks tekkima tagasilööke, kirjutab Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht Aija Sakova kultuurilehes Sirp avaldatud arvamusloos.

Poliitika kui nullsumma mäng, kus eksisteerivad ainult sõbrad või vaenlased, on ohtlik strateegia ja sotsiaalse ühtsuse taastamine muutub üha keerukamaks, nendib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Kümne aastaga on rahvaalgatuse platvormist kujunenud palju rahvusvahelist tunnustust saanud edukas tööriist eestlastele oma meelsuse väljendamiseks ja ühiskonnas diskussiooni käivitamiseks. Kuid kümnendal aastapäeval on paslik küsida, kas see on piisav, et inimesed ennast demokraatias kaasatuna tunneks, kirjutab Maarja-Leena Saar.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Alastair Campbelli abil vaatluse all poliitika muutumine. Normaalse poliitika asemele trügib Campbelli sõnutsi poliitika, mis põhineb sügavatel eelarvamustel, väärastunud väärtustel ja kultuurisõdadel, märgib Tiido.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös võeti vaatluse alla EKRE noortekogu Sinise Äratuse (SÄ) ideoloogia. Kui töö autori sõnul selgus ootuspäraselt, et tegu on paremradikaalse organisatsiooniga, tõi põhjalikum analüüs päevavalgele selle intellektuaalsed juured – sügava mure keskkonnakriisi pärast ja tulevikku vaatava etnofuturismi.

Kodanikuühiskonnast rääkides ei tohi ignoreerida, et sellel nähtusel võib olla ka inetu pool. Totalitarismi toetamine, ksenofoobia, homofoobia, demokraatiavastasus, rassism – kõik need nähtused võivad olla esindatud ka kodanikuühiskonnas, kirjutab Aimar Ventsel.

Rahvusülikoolina on Tartu Ülikool meie omariikluse seisukohalt kõige tähtsam ülikool ja kaheksa aasta pärast, aastal 2032 tähistab Tartu Ülikool 400 aasta möödumist oma asutamisest. Kristjan Vassil kirjutab Tartu Ülikooli valikutest järgmisel kümnendil.

Demokraatia eelis teiste valitsemisvormide ees on see, et ta suudab end parandada. Alles siis, kui eneseravimise võime kaob, on demokraatia otsas. Eneseravimise võime lakkab, kui võim ei teeni enam rahvast, vaid rahvas võimu. Ehkki see pole lihtne, tasub püüelda selle poole, et vaimsus, kõlbelisus, õiglus ja õigus saaksid poliittehnoloogia moevooludes pinnale jääda, kirjutab Ülle Madise.

Populism on poliitiline retoorika, millega mõjutatakse inimesi, lihtsustades ühiskonnas toimuvat või luues kujutletavat vaenlast, mida tegelikult pole olemas, jpm. Olles teadlik, kuidas populism väljendub, mis on ta peamised võtmed ning millised on populisti iseloomujooned, saame kindlustada enda turvatunnet ja digiteadlikkust infoväljas.

Eesti poliitika on nüüd just seal, kuhu katteta lubaduste tee viib. Raha on laiali loobitud, riigi kulud kontrolli alt väljunud, inimeste ja ettevõtjate usaldus kaotatud, kuid ideid, kuidas edasi liikuda ja kuhu suunas, pole ei valitsusparteidel ega riigikogu opositsioonil, ütles Parempoolsete esimees Lavly Perling erakonna volikogul peetud kõnes.

2008. aasta sündmused võisid saada autoritaarse sajandi sümboolseks stardipauguks, kirjutab Tõnis Saarts algselt Sirbis ilmunud ülevaates.

Tühistamiskultuuri puhul on maailm must-valge. Tühistamiskultuuri ajastul teistel vigu olla ei tohi, kirjutab Tanel Vallimäe algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.