Metsaomanikud: kas tõesti on korruptsioonioht praegu sama suur kui maadevahetuse afääri ajal?
2024-02-12 / maaleht.delfi.ee
Maaomanikud imestavad, miks riigile vajalike objektide puhul on maadevahetus võimalik, looduskaitse alla läinud metsa puhul aga mitte. Kuigi õiguskantsler ütleb, et see on võimalik, ei taha kliimaministeerium maadevahetust taastada, viidates korruptsiooniohule.
Maaomanikud soovivad maadevahetuse taastamist ja õiglast looduskaitseliste piirangute kompensatsiooni. Kliimaministeerium välistab esimese ja arutab teist.
„Mul pole selle riigi vastu enam austavat tunnet, kui riik ei austa mind ja minu vara. Investeering võetakse ära,“ ütleb metsaomanik. Ja ta pole ainus, kes nii mõtleb.
Keskkonnaamet alustas veebruarist üleminekut rohelisele töö- ja vormiriietusele, kasutusele võetakse samasugune välivorm, mida mõne aasta on kasutanud piirivalvurid. Eri asutuste järelevalveametnikke eristavad välivormil olev asutuse nimetus ja embleemid.
Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral iga-aastase õiglase rahalise kompensatsiooni kõrval õiglaseks hüvitismeetmeks. Riik esialgu maadevahetust ei toeta.
Möödunud nädalavahetusel teavitati Keskkonnaametit sellest, et Pakri maastikukaitsealal sõidavad ATV-d väljaspool selleks lubatud teid. Selgus, et tegemist oli kohaliku ettevõtte korraldatud ATV safariga. Keskkonnaamet alustas juhtumi täpsemate asjaolude selgitamiseks safariteenust pakkunud juriidilise isiku kohta väärteomenetluse.
Sarnaselt Eestile saavad ka Läti metsaomanikud looduskaitseliste piirangute kompensatsiooniks tillukesi summasid. Juhtimaks valitsuse tähelepanu metsasektori probleemidele, kogunevad metsaomanikud ja metsatöölised 5. märtsil valitsuskabineti ees ühisele meeleavaldusele.