Hea aeg kuulata raadiohitte: podcastid kõigile avatud. Sel nädalavahetusel saab kuulata kõiki Äripäeva raadio podcaste tasuta. Nende hulgas nädala hittsaateid Eesti kaitsevõimest, Wise’i plaanidest, tippjuhi karjääripöördest ning ukse- ja aknatootja keerukast aasta algusest. WISE ESTONIA OÜ, Martin Herem, ALEXELA GROUP OÜ, Juhtimine, Investeerimine, Kinnisvara.

Venemaa on esimest korda kuulutanud tagaotsitavaks teise riigipea – Eesti peaministri Kaja Kallase, kirjutab Mediazona Venemaa siseministeeriumi veebisaidil olevast andmebaasist lähtudes.

Laupäeval toiminud Keskerakonna volikogul valiti volikogu uueks esimeheks Erki Savisaar. Volikogul peetud kõnes saatis erakonna esimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kriitikanooli peaminister Kaja Kallase suunas.

Sel nädalal kuulati Äripäeva raadios enim saateid poliitikast ja Tallinna börsist.

Proovime siis sotti saada, kui paljud ettevõtjad üldse ei „vingu“ ehk millistes sektorites läheb hästi ja tänu millele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Peaministri juttumööda kurdavad eestlased rohkem kui näiteks lätlased ja leedulased ning see võimendab muu hulgas majanduslangust.

Coop Panga reede hommikul avaldatavaid majandustulemusi ja oma optimismi Eesti majanduse tuleviku suhtes selgitab hommikuprogrammis pangajuht Margus Rink.

Peaminister Kaja Kallas leiab, et eestlased on regiooni suurimad vingujad ja see võimendab muu hulgas riigi majanduslangust. „Väga paljudel sektoritel ei lähe halvasti. On faktoreid, mis on punases ja murettekitavad, aga on ka ettevõtteid, mis on positiivses,“ märgib Kallas Äripäeva raadiosaates „Globaalne pilk“.Selles, et Eesti majanduslangus on Euroopa suurim, mängib tema sõnul rolli ka eestlaste kalduvus kõvasti kurta.„Üks ettevõtja ütles väga hästi, et me vingume ennast vaeseks. Katsuks sellest hoiduda,“ ütles Kallas.Tema kogemusel näiteks lätlased ja leedukad ei ole nõnda suured vingujad kui eestlased. Peaminister selgitas, et negatiivne foon tekitab efekti, kus ettevõtted, kellel ei lähe halvasti, hakkavad samuti tegevuses tagasi tõmbama.Ta jagab ka kogemust, kus ettevõtjad lausa ei julgegi avalikult rääkida, et neil läheb jätkuvalt hästi.Peale vingumise on majanduslanguse Eestile toonud Kallase teatel hulganisti väliseid tegureid. Näiteks meie majanduse suur sõltuvus Põhjamaadest ja tugevad mõjutused euribori tõusust.„COVIDi-kriisist tulime me tugevamana välja ja majanduskasv oli tol hetkel 8 protsenti, kui Leedu, Läti, Soome ja Rootsi olid 3-4 protsendi vahel. Meil on alla tulles baas kõrgem,“ ütles Kallas.Toonast Eesti majandustõusu stimuleeris ka pensionireform, mille järel muutus juba enne pensioniiga inimestele nende teise pensionisamba raha kättesaadavaks.Pensioniraha maksti 2021.aasta septembris üle 1,3 miljardi euro ning 2022. aasta jaanuaris lisandus veel 93 miljonit eurot. Suur hulk sellest võeti kohe tarbimisse.Praegust seisu vaadates ja küsides, kas ka valitsus on majandust täiendavalt jahutanud, nendib Kallas, et tehtud on õigeid otsuseid.„Meid on tabanud mitmed kriisid. Tahaks mõelda ennast nii kõikvõimsaks, et majandus on valitsuse käikudest sõltuv, aga tegelikult ei ole,“ sõnas Kallas.Siiski tõdes peaminister, et valitsus loob tingimused majanduse toimimiseks, ning Kallase hinnangul on ettevõtjatel selleks Eestis loodud head võimalused. „Meil on lihtne, selge maksusüsteem, mida teeme veel lihtsamaks ja selgemaks. Me alandame tööjõumaksukulusid, mis on ettevõtjatele oluline sisend,“ märkis Kallas.Ta lisas, et töö käib ka selle nimel, et Eestisse tuleks rohkem energiapakkumisi. Ühtlasi teeb Kallase sõnutsi riik 1,9 miljardi jagu investeeringuid, mis on rohkem kui Euroopa riikides keskmiselt.Valitsuse tähtsaim hoob majanduse turgutamiseks on peaministri kinnitusel julgeoleku tagamine. „Oleme teinud kõik, et meil oleks siin julgeolek tagatud, see on majanduse tähtsaim element, et siin oleks turvaline elada, investeerida ja äri ajada,“ rääkis Kallas.Intervjuus räägime veel Venemaas ohust NATO-le ja Eestile, sõjamaksust, investeeringutest ja sellest, milline on elu ühe Eesti vihatuima inimesena.Saatejuht on Eget Velleste.*Saates kõlanud väide, et Kaja Kallase esinemisele öeldi ära Tabasalu koolis, ei vasta tõele. Peaministri esinemise jättis ära Tabasalu Gümnaasium. Väidet kommenteeris ka koolidirektori kohusetäitja Jüri Käosaar. Tema sõnul öeldi peaministri kohtumine õpilastega ära, sest streigi järel ei olnud õpilastel vaba tundi ning koolipere meelestatus ei toetanud Kaja Kallase külastust.Pildi on Kaja Kallas, autor on Miguel Medina/AFP/Scanpix.