POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Eesti sõdur räägib, kuidas ta kümme tundi järjest eluga hüvasti jättis
2024-02-03 / Postimees
Ukraina sõjas eesliinil pideva tule all olevaid sõdureid sööb pidev psühholoogiline pinge, rääkis Postimehele 40-aastane eestlane kutsungiga T-Bone. Ta kirjeldas, kuidas ise elas üle kümme tundi pidevat pommitamist suurtükkidest, Gradidest ja tankidest.
Ungari peaminister vabandas oma Ukraina külastust äsja alanud Euroopa Liidu eesistumisega. Pressikonverentsil oli tal kaks peamist sõnumit, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor David Petraeus nentis, et praegu mõjutab Ukraina sõda otseselt kolm tegurit, kirjutab portaal Unian.
Venemaa mõistis teisipäeval 12-aastase vanglakaristuse 19-aastasele noormehele, kes väidetavalt annetas raha Ukraina vägede heaks. Ühtlasi kahekordistati teises kohtuasjas karistust dokumentalistile, kes oli hukka mõistnud kallaletungi Ukrainale.
Hiina ja Venemaa ettevõtted on hakanud arendama uut ründedrooni, mis on sarnane Iraanis toodetud Shahedidele, kirjutab Bloomberg.
Sõjale keskendunud Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskõil on sisepoliitilised probleemid kontrolli alt väljunud, mis on võimaldanud korruptantidel pead tõsta ja tekitanud hulga skandaale, ütles intervjuus Postimehele tuntud Kiievi politoloog Volodõmõr Fessenko.
Väljaanne Times on avaldanud vägagi huvitava arutelu teemal, kas Venemaa võiks reageerida sõjaliselt lääneriikide, eriti USA kestvale toetusele ja relvaabile Ukrainale. Ühtpidi leitakse, et Venemaa ei ole seni sõjaliste vahenditega USA ja tema liitlaste tegevusele reageerinud, kuigi ähvardatud on pidevalt, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) vahistas isikud, kes kavandasid rahutusi Kiievis ja Ukraina parlamendihoone hõivamist, vahendab Ukrainska Pravda.
Kiievit väisav Ungari peaminister Viktor Orbán kutsus pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga üles kehtestama kiire relvarahu selleks, et oleks võimalik vahendada rahukõnelusi.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) avaldas sõdurite peakaameratega filmitud video Maosaare vabastamisest kaks aastat tagasi.
Traditsiooniliste poliitiliste jõujoonte muutumine Euroopas seab Eesti välispoliitika uute väljakutsete ette, suurendades samas võimalust, et Euroopa abi Ukrainale väheneb.
Urkaina riiklik kaitsetööstuse ettevõte «Ukroboronprom» suudab nüüdseks toota seeriaviisiliselt üle 1000 sellise drooni kuus, mis suudavad tabada sihtmärke kaugemal, kui 1000 km, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Ukraina tahab aasta lõpuks töötada välja detailse rahuplaani, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Ukraina droonid ründasid Tveri lähedal (Moskvast põhja pool, Peterburi suunal) ettevõtet, mis toodab lennukikütust. See on vähemalt teine droonirünnak (mõnedel andmetel kolmas) selle tehase pihta, mis asub rindest üle 1000 km kaugusel, kirjutab julgeolekuanalüütik Rainer Saks.
Õhutõrjesüsteemid nappus Venemaa lakkamatute rünnakute tagasilöömiseks on sundinud Kiievit survestama Euroopa liitlasi, et need looks õhutõrjevahendite paigutamisega Poolasse ja Rumeeniasse Lääne-Ukraina kohal lennukeelutsooni.
2022. aasta 24. veebruaril teatas Venemaa riigipea Vladimir Putin sissetungist Ukrainasse. Pärast seda kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Donbassi ja Lõuna-Ukrainasse.
Ukraina liider Volodõmõr Zelenskõi osaleb neljapäeval Brüsselis Euroopa Liidu tippkohtumisel, kus ta peaks allkirjastama lepingu ELi julgeolekukohustustest Ukraina suhtes, teatas Prantsusmaa presidendi kantselei.
Washingtonis tegutseva mittetulundusliku kaitseuuringute keskuse C4ADS analüüsi kohaselt tarnis Põhja-Korea alates eelmise aasta augustist kuni tänavu jaanuarini Venemaale üle 74 000 tonni lõhkekehi, mis vastab umbes 1,6 miljonile mürsule.
Lahingus saadud tugeva peapõrutuse järel kõnevõime kaotanud Kostjantõn Tšabala (44) hakkas peale ravi uuesti rääkima, kuid vaimselt on tal endiselt raske hakkama saada. Ta on leidnud tegevuse, mis aitab möödanikuga rahu teha ja eluga edasi minna – ta peab Kiievis massaažikabinetti.
President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas reedel Ukraina delegatsiooni ühinemiskõnelusteks Euroopa Liiduga, seda juhib Euroopa ja Euroopa-Atlandi lõimumise asepeaminister Olga Stefanišina.
Euroopa Liidu riigid kiitsid täna ametlikult heaks Ukraina ja Moldovaga järgmisel nädalal liitumiskõneluste alustamise.
USA on lubanud Ukrainal kasutada oma relvi kõigi piiriüleseid rünnakuid sooritavate Vene vägede vastu, mitte ainult nende vastu, mis ohustavad Harkivi piirkonda, teatas Politico.
Sõdur läks koju puhkusele, tuli tagasi rindele ja lasi end maha. See pole tavapäratu lugu Ukraina sõjas. Aastaid rindel olnud sõdurite ja nende perede erinev maailm on kasvav probleem.
Ukrainas sõja lõpetamise ainus variant on läbirääkimised, ütles oma isikliku arvamuse välja Ukraina 30. mehhaniseeritud brigaadi ülem Volodõmõr Silenko.
Tšassiv Jari linna kaitsel sõdivad Ukraina eest ka Eesti vabatahtlikud sõdurid. 33-aastane eestlane jõudis linna ümbrust kaitsta kuu aega, kuni sai pommiplahvatuses raske põrutuse.
USA abi ootuses peab Ukraina armee idarindel toime tulema mitme kriitilise olukorraga ühtaegu. Lisaks moonapuudusele on rolli mänginud ka Ukraina üksuste ootamatud taganemised positsioonidelt.
Lääne viivitamine relvaabiga on Ukrainale maksma läinud 25 000 sõdurit hukkunute ja haavatutena, väitis täna Postimehele Ukraina kindralstaabi endine ohvitser Viktor Kevliuk.
Ukraina korruptsioonitõrjebüroo esitas täna endisele ülemraada põllumajanduskomisjoni juhile, praegusele põllumajandusministrile kahtlustuse riigi maa ebaseaduslikus omandamises aastatel 2017–2021 rohkem kui seitsme miljoni dollari väärtuses. Ministri sõnul on tegemist seitsme aasta taguse vaidlusega, mila ta oli advokaat.
Sõdurite puudus on rindel võitlevates Ukraina üksustes juba väga ohtlikult suur. See on olulisim järeldus Postimehe kohtumistest Ukraina brigaadidega.
Ukraina pikem strateegia on liitlaste abiga Venemaale selliste kaotuste ja probleemide tekitamine, et Venemaa ei saaks sõda jätkata ning viiks oma väed Ukrainast ära, ütles Postimehele Ukraina parlamendis suurt enamust omava presidendipartei Rahva Teener üks mõjukamaid liikmeid Mõkõta Poturaev.
Ukraina visionäär Anatoli Amelin pani kokku nimekirja, mis juhtub, kui Venemaa vallutab Ukraina. Külmad faktid, mis peaksid kainestama Euroopat.
Operaator Ivar Heinmaa ja reporter Madis Kimmel jätkavad ajakirjanduslikku ringkäiku Ukrainas. Audio- ja videoblogis annavad mehed järjekordse ülevaate päevasündmustest ja avavad lugude valmimise telgitaguseid.
Sõja alguses kehtestatud jahikeelu tõttu suurenes Ukrainas rebaste arv mitu korda, tuues endaga ulatusliku marutaudilaine.
Kiievi advokaat Dmõtro Holitsõn hukkus Ukraina sõjas 2014. aasta suvel 32-aastasena. Kaheksa aastat hiljem langes sõjas tema vend Denõss, mõned kuud enne 32-aastaseks saamist.
Olukord Donetski oblastis Avdijivka all on raske, kuid mitte lootusetu, ütles Postimehele selles rindelõigus sõdiva Ukraina armeegrupi Tavria ülema asetäitja kolonel Vladõslav Vološõn.
Ukraina armee jaoks on praegu rindel kõige keerulisem seis pärast 2022. aasta suve – poolteist viimast aastat pole Ukraina armee olnud nii nõrk kui praegu.
Vene üksused on viimastel päevadel saavutanud edu Avdijivka ümberpiiramisel, mis muudab üha tõenäolisemaks Ukraina vägede väljatõmbamise sealt juba lähinädalatel.
2022. aastal uputas Ukraina merevägi venelaste Musta mere lipulaeva Moskva Ukraina endatoodetud raketiga Neptun, kinnitas Postimehele Ukraina mereväe ülem viitseadmiral Oleksi Neižpapa (48).
Mariupol, Popasna, Sjevjerodonetsk, Vuhledar, Bahmut, Tšassiv Jar, Avdijivka… Kurahhove on tõenäoliselt järgmine Ukraina linn Donetski oblastis, mida Vene armee hakkab ründama ja hävitama.
Ukraina üksused kinnitavad üha kindlamalt kanda Dnepri vasakul kaldal Hersoni oblastis. Kohaliku territoriaalkaitse võitleja Serhi kirjeldas Postimehele, kuidas käivad reidid üle jõe okupeeritud alale.
Rahva rahastatud ICEYE satelliidid on praeguseks andnud Ukrainale palju parema iseseisva ülevaate lahinguväljast ja sihtmärkidest Venemaal kui kunagi varem ning satelliidivaate abil saab väga täpselt leida muudatusi lahinguväljal koos sihtmärkide täpse tuvastamisega.
Venemaa diktaator Vladimir Putin esitas enne Ukraina rahukonverentsi «rahuplaani», milles nõudis, et Ukraina loovutaks alasid, mida venelased pole vallutanud. Putini käik tõmbas vaiba alt neil rahu eest võitlejatel, kelle arvates peaks Ukraina rahu nimel loovutama alad, mis on juba Putini käes.
Venemaa okupeeritud Zaporižžja «senaator» ja endine Vene asepeaminister Dmitri Rogozin kutsus täna oma Telegrami kanalis üles hävitama kõik ukrainalik nii, et midagi alles ei jääks.
Eelmisel sügisel sai Donetski rindel surma ukrainlastele appi läinud Eesti vabatahtlik sõdur armeekutsungiga Stinger. Eestis elavat Ukraina juurtega tarkvaraarendajat pani tema hukkumine algul mõtlema, siis aga tegutsema.
Vene armee kasutab üha rohkem mürkgaase sisaldavat moona, sest keemia abil on tõhusam Ukraina kaitsjaid sundida oma positsioonidelt taganema, väitsid Ukraina sõjaväelased.
Ukraina merejalaväelased kasutavad operatsioonidel Dnepri jõel kiirpaati, mille ostsid neile eraalgatusena Eesti endised kaitseväelased.
Vene vägede hävitustöö Ukraina energiatööstuse objektidel ei vaibu – neljapäeva varahommikul rünnati rakettide ja droonidega taas riigi ühele suuremale energiafirmale DTEK kuuluvat soojuselektrijaama.
Oma ballistilist raketti arendav Ukraina relvatööstus suudab sõja ajal katta ainult väikese osa armee vajadustest ning pole eriti tõenäoline, et olukord kuigivõrd paraneks.
Ukraina õhutõrjuja räägivad, kuidas on rohkem kui kahe aasta jooksul muutunud nende sõjapidamine.
«Head peavad sõdima piiratud võimalustega, aga halvad ei ole piiratud milleski,» ütles Ukraina õhukaitsepatarei komandör, kes iga päev võitleb Venemaa raketiterrori vastu.
Lahingutest haaratud Vovtšanski linnast on ukrainlastel üha raskem evakueerida elanikke, kelle sõnul süütavad Vene üksused vallutatud linnarajoonides meelega elumaju.
Vene armee suurem pealetung idarindel pole veel alanud, olid veendunud Ukraina üksuste komandörid, kellega Postimees eelmisel nädalal kohtus.
Ukraina korrumpeerunud kohtusüsteemi muutmiseks käib reform, mis on jõudnud otsustavasse etappi: osaliselt välisekspertidest koosnev komisjon valib tuhandeid uusi kohtunikke.
Kumb on Ukraina tuleviku jaoks tähtsam, kas võita sõda Venemaaga või korruptsiooniga? Ilmselt üllatav, aga võitlust korruptsiooni vastu peab olulisemaks rohkem ukrainlasi kui võitu sõjas.
Ukrainas kasvab avalik kriitika täiemahulise sõja kahel esimesel aastal rahva suurt usaldust nautinud president Volodõmõr Zelenskõi suhtes, tema populaarsus on hakanud langema.
Kümne meetri laiune ja kahe meetri kõrgune must kile oli väikeseid auke täis tikitud. «80 protsenti oleks pihta saanud,» väitis elavaloomuline Ukraina sapöör, kes palub end kutsuda Ivan Ivanõtšiks.
MTÜ Slava Ukraini skeeme paljastada aidanud Oleksandr Tšernovi süüasja järjekordsel arutamisel Pavlohradi linnakohtus püüdsid tema advokaadid taas tõestada prokuratuuri esitatud tõendite kehtetust, aga kohtunik ei andnud täna selleks võimalust.
Ukraina sõdur võttis peale ränka peapõrutust pliiatsi, et arstidele edasi anda tema sees karjunud valu. Et edasi anda sõja valu.
Pavlohradi linnakohus on võtnud MTÜ Slava Ukraini skeeme paljastada aidanud Oleksandr Tšernovi süüasja arutamises kasutusele tahtliku venitamistaktika, leiab Tšernovi üks kahest advokaadist Artem Krasnobrõžõ.
32 iseseisvuse aasta jooksul pole Ukraina kunagi olnud nii lähedal strateegilisele kaotusele. Nii arvab Ukraina majandusteadlane, ettevõtja ja mõtleja Valerii Pekar.
Harkivi elanikud ärkasid täna varahommikul võimsate raketiplahvatuste peale, rünnaku tõttu kadus linnas määramata ajaks elekter.
Eestil on võimalus osta Ukraina armee jaoks kahe kuni kolme miljardi euro eest mürske ja rakette, kui liitlased annavad selleks raha, ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur intervjuus Postimehele.
Ukraina ehitab praeguse rindejoone lähimas tagalas kiirkorras võimsat kaitseliini Vene vägede võimaliku läbimurde peatamiseks.
Ukraina suurimat linna Venemaa piiri ääres, Harkivit kaitseb üle saja mobiilse üksuse, mille eesmärk on jahtida linna ründavaid Vene armee enesetapudroone.
Ukraina kirjandusklassikal põhinev näidend «Konotopi nõid» räägib kaugetest aegadest, kuid väga praegusaegse alltekstiga: ka selles loos peavad ukrainlased agressiivse Venemaa vastu sõtta minema, viimasena naerab aga kohalik nõid. Ja Kiievi publik krahmab pileteid, et seda teatris näha.