Kui arengueesmärkides on deklareeritud, et oluline on jõuda riigivalitsemises suurema detsentraliseerituseni, siis haridusvaldkonnas toimuv on saanud küll tagurpidikäigu. Omavalitsused on praeguseks olukorras, kus õpetajate töötasu kasvuks on kohustused pandud, aga reaalset raha ei ole antud, kirjutab Jan Trei.

Õpetajate streik tõstatas rohkem küsimusi, kui andis vastuseid. Paljud küsimused näitavad, et me ei ole hariduse korraldamisel ikka veel saanud lahti nõukogudeaegsest taagast. Riigikord ja õpikäsitus on muutunud, aga hoiakud ja arusaamad õpetaja töö- ja palgakorralduses on visad muutuma, kirjutab Piret Sapp.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) võttis riikliku lepitaja juures vastu valitsuse ettepaneku, millega eraldatakse õpetajate tänavuseks täiendavaks palgatõusuks 5,7 miljonit eurot ehk millega saab tõsta õpetajate palga alammäära 1820 eurole.

Me oleme eestlastena streikimises algajad, alles õpime. Püüame tasapisi mõista, et streikimine ei ole "ebaviisakas" ja streikijad ei ole "kurjad", vaid streik on üks võimalus esile tõsta probleemid, mille lahendamine tooks kasu kogu ühiskonnale, kirjutab Eva Koff.

Enamus õpetajaid on sellel nädalal tööle naasnud ja streigiga jätkab murdosa möödunud nädalal streikinuist. Samas ei välista õpetajad streigiga taasliitumist, kui valitsus ka sel nädalal kokku ei lepi.

Mitu tuhat õpetajat jätkab ka sel nädalal tähtajatut streikimist, sest valitsus eesotsas peaministriga ei soovi leida riigieelarvest 10,8 miljonit eurot õpetajate alampalga tõstmiseks 1836 euroni, rääkis haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri esmaspäeva hommikul "Terevisioonis".

Väga kurb on kuulda mõttekäike, et ainult rumalad inimesed valivad poliitikuid või erakondi valimislubaduste alusel. Vastupidi, valija, kes valimislubaduste alusel otsustab, usub veel demokraatiasse ja selle võimalikusesse, nendib Martin Mölder Vikerraadio päevakommentaaris.

Üldhariduskoolide õpetajate streik jätkub ka uuel nädalal ning neile õpetajatele, kes juba nädal aega streikinud on, hakkab ametiühing siis ka streigifondist toetust maksma, rääkis haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri Vikerraadio hommikusaates.

Omavalitsuste ootus on alustada arutelusid haridus-ja teadusministeeriumiga koolivõrgu korrastamise üle. Riigi toetusmeetmed on kindlasti abiks haridusvõrgu korraldamisel, aga mitte sellises loogikas, et riik annab raha ja meelitab koole sulgema, kirjutab Jan Trei.

Koolide riiklik rahastusmudel ei arvesta eesmärkide täitmise kulukust ja koolipidajatele antud kohustustele on pea võimatu leida täies mahus rahalist katet, kirjutab Andrei Kante.