Herem: riigikaitses tuleks investeerida laskemoona ja olukorrateadlikkusse
2024-01-14 / ERR
Eesti paneb riigikaitsesse sel aastal esimest korda rohkem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kolonel reservis Leo Kunnase hinnangul on Eestil kiiresti vaja tugevdada suurtükiväge ja pioneeriteenistust, kindral Martin Heremi kinnitusel tuleks enim investeerida laskemoona ja olukorrateadlikkusse.
Eesti plaanib osta ratastel liikursuurtükke. Valikus võib olla kuni kümme erinevat süsteemi ning tootjad lubavad aasta kuni viie aasta pikkust tarneaega.
Kolonel Andrus Merilo kogemust ja iseloomu kuidagi halvustamata või pisendamata on võimalik väita, et ta ei vasta hetkel veel kaitseväe juhataja kandidaadi kriteeriumidele. Kas kaitseminister Hanno Pevkur otsib autsaiderit keerulisel ajal kaitseväge juhtima pannes olu- ja sisepoliitilist rahu või lihtsalt väldib vastutust, küsib Meelis Oidsalu.
Tugeva panuse Eesti kaitsevõime arendamiseks saaks anda meie idusektor, millel on suur kogemus ekspordivõimeliste tehnoloogiaettevõtete loomisel, kirjutab Roland R. Puiestik.
Venemaa on Venemaa, tema naabruses pole meil kunagi ohutu olnud. Joonlauaga mõõtmine ja vaidlus, kas ta suudab oma sõjalise jõu taastada viie aasta või nelja aasta ja kahekümne päevaga, ei muuda võimaliku konflikti tagajärgede kontekstis mitte midagi, kirjutab Neeme Väli.
Venemaa on Venemaa, tema naabruses pole meil kunagi ohutu olnud. Joonlauaga mõõtmine ja vaidlus, kas ta suudab oma sõjalise jõu taastada viie aasta või nelja aasta ja kahekümne päevaga, ei muuda võimaliku konflikti tagajärgede kontekstis mitte midagi, kirjutab Neeme Väli.
Seisukohas, et Balti riigid võivad olla Venemaa järgmine sihtmärk, ei ole midagi vastuolulist ja sellest tulebki avalikult rääkida. Loomulikult ei saa see olla lihtsalt paanika õhutamine, vaid Eestil peab olema ka plaan, mida teha, et Venemaa rünnakut koheselt tõrjuda, kirjutab Raimond Kaljulaid.
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all aruanne "Vene poliitika maailma enamuse suhtes". Vene ja lääne vastasseis pole aruande kohaselt mitte ainult geopoliitiline ja majanduslik, vaid ka väärtuseline ehk tsivilisatsiooniline ja seetõttu saab see olema pikaajaline, märgib Tiido.
Eesti kohal hõljuvast julgeolekuriskist ei ole võimalik ennast lihtsalt välja rääkida ja selleks, et veenda investoreid siia raha paigutama, tuleb investeerida meie kaitsevõimesse, kirjutab Markus Villig.
Kuigi Eesti kulutab riigikaitsele kaugelt enam, kui on olnud varasemad kokkulepped, ei päästa see meidki, kui me ei suuda koos teiste tublide panustajatega ülejäänud Euroopat kaasa tõmmata. Algaval aastal on see üks kõige olulisemaid küsimusi, kirjutab Raimond Kaljulaid.