Mis vajaks opositsiooni hinnangul muutmist Eesti välispoliitikas? Kui hästi on välisminister Margus Tsahkna hakkama saanud?

Mida on europarlamendi ja USA valimiste kampaaniates ühist, mida erinevat ning kuidas need kaks protsessi suhestuvad üksteisesse?

"Välistund" analüüsib julgeolekualast olukorda Euroopas ja mujal.

Rootsist saab suure tõenäosusega algaval nädalal lõpuks NATO liige.

24. veebruaril möödus kaks aastat Venemaa sissetungist Ukrainasse, sõda on nõudnud sadu tuhandeid inimelusid, samas pole kumbki pool saavutanud rindel otsustavat edu.

"Välistund" analüüsib viimaseid poliitilisi arenguid Venemaal, Ukrainas, Euroopas ja USA-s. Stuudios on riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime arengutest Euroopas, keskendudes Poola uue valitsuse pingutustele ning Ungari jätkuvale väljapressimistaktikale, aga ka meeleavaldustele Serbias ja Euroopa Liidu-Ukraina suhetele.

Räägime linnaruumi planeerimisest. Krundi omanik palkab planeerija, omavalitsus annab ehitusloa. Kuidas saab tavakodanik oma linna arengus kaasa rääkida enne, kui valmis planeeringu avalikul arutelul?

Rahvusvaheliste suhete üks suurimaid mõjutaiad on majandus ja kaubandus, mis on kogu maailmas muutuste keerises.

Milline oli aasta 2023? Kui kiired on olnud kliimamuutused ning kuidas ka meie väikesed tegevused neid põhjustavad? Lõppenud on ka ÜRO kliimakonverents COP28 – kuidas vaatavad seal toimunule teadlased? Stuudios on looduskaitseteadlane ja TÜ taastamisökoloogia professor Aveliina Helm ning TLÜ ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Eesti kalmistukultuuris on komme käia jõulude ajal kalmistul ja süüdata küünlad lähedaste haudadel. Tavaliselt on need küünlad plastmassist metallkaanega, mida on odav ja kerge kaasa haarata ja hauale jätta. Kuid mis saab küünaldest siis, kui nad pärast põlemist surnuaiale maha jäävad ega leia teed kalmistu jäätmekasti? Kalmistukultuurist ja keskkonnast räägib folklorist Marju Kõivupuu. "Ökoskoopi" teevad Krista Taim ja Kristo Elias. Esmaspäeviti kell 10.05 (kordus kell 00.05).

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Ville Juhani Sutineni abil vaatluse all lagunenud maailma kasutusjuhend. Asjatundjate hinnangul on merepinna tõus esimene meid kõiki ähvardav kliimamuutuse tulemus, järelikult on vaja õppida elama vee peal, märgib Tiido.

"Müstilise Venemaa" 973. saates on tähelepanu all 1960. aastal suure välibasseini avamine Moskva kesklinnas, mis oli tol ajal suurim bassein maailmas. Veel räägime tormi kätte sattunud neljast madrusest, nende võitlusest elu eest merel ning pääsemisest.

Kuidas panna tohter Google enda kasuks tööle - millised soovitused võiksid olla abiks internetist terviseinfo otsimisel, küsime Tabasalu perearstilt Piret Rospult, kes on ka https://sinutervelaps.blog/ blogipidaja.

Saate teemaks on Filipiinide saarestiku keeruline ajalugu ja poliitika.

Laupäeval, 9. märtsil kell 17.05 kõlab Vikerraadio eetris tulevikuvisioonidele pühendatud loengusari "Elu pärast Googlet", mille seitsmenda loengu peab Mihkel Kangur teemal "Keskkond".

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale.Minisari "Ilus aasta 67" on "Vikerhommikus" eetris alates 6. märtsist kell 8.50.