Tänapäeval on juurdunud arusaam õpetajast kui teenindajast, kes vastavalt lapsevanemate äranägemisele nende võsukesi kasvatama ja harima peab. Kooli ja haridust peavad juhtima ning kujundama siiski õpetajad, mitte õpilased ja nende rahulolematud vanemad, kirjutab tudeng Mikk Lainevool.

Koolijuht Toomas Artma seletab lahti, miks on õpetajate keskmine tegelik palk pealtnäha kõrge ja mis ajab õpetajad streikima.

Iga lapsevanem peab toetama õpetajate streiki, sest õpetajatel ei ole peale enda ja meie kedagi teist. Ja seda kõike on vaja, et maandada konkurentsivõime- ja turvariske Eesti riigile, kirjutab Priit Salumaa.

Rohkem teeniv õpetaja ei toeta õpilaste arengut paremini. Mina leian, et koolis peaks fookus olema õpilastele nende arenguks vajalike tingimuste loomine, kirjutab Ester Haas.

Eestile sobib avatud koolikultuuri ja vaba liikumisega süsteem, kus õpetaja ja koolijuht saavad ise valida, millises meeskonnas ja millise mudeliga nad haridusmaastikul põldu künnavad, kirjutab Rene Leiner.

Valitsuse pakutav palgatõus järgmiseks aastaks on neli korda väiksem õpetajate soovitust ja see tähendab, et streik tuleb ja kõige varem jaanuari alguses, ütles "Aktuaalses kaameras" haridustöötajate liidu (EHL) juht Reemo Voltri.

Eesti õpetajate streik on praegu tõenäolisem kui eales varem viimase kümne aasta jooksul. Valitsus ei ole vaatamata riigieelarve kogumahu suurenemisele suutnud või soovinud leida võimalust õpetajatele kui kõrgharidusega tippspetsialistidele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks. Tagajärjed on käes, kirjutab Martin Saar.

Tehes õpetajatööd hingega saavad palgaga rahul olla need, kes teevad ületunde või muid projekte, kust tuleb lisaraha, või need, kel on rahast ükskõik, sest sissetulek koolitööst ei ole elamiseks peamine allikas, kirjutab Sirli Peepson.

Töötasu tõus on vajalik, et noorest õpetajast kasvaks erakordne ja pädev õpetaja, kelle suurim panus on suurepärase õpiruumi pakkumine õppijale, kirjutab Madis Somelar.

Seoses hiljuti toimunud õpetajate hoiatusstreigiga on kõrgendatud tähelepanu alla sattunud õpetajate töö ja selle tasustamine, aga soovitan kõigil, kes õpetajate keskmise palga edetabeleid uurivad, olla ettevaatlik, kirjutab Enn Kirsman.

Õpetajate palgateema igikestva tragöödia allikad on keerulise ülesehitusega rahastamine ning tööaja loogika, mida on enamikul inimestel väga raske mõista. Ühiskonna ja ka õpetajate huvides oleks selguse suurendamine, kuid tihti tundub, et ühed räägivad aiast ja teised aiaaugust. Asi on selles, et räägivadki. Enamasti teadmatusest, aga vahel ka teadlikult, kirjutab Argo Kerb.

Kui riik leiab võimalusi õpetajate palgatõusuks, siis peame riigina leidma raha ka linnadele ja valdadele lasteaiaõpetajate palgatõusuks, kirjutab Madis Kallas.

Õpetajatel oleks kergem oma õiguste ja väärika tasu eest seista, kui nende selja taga oleksid kaevurid, energeetikud, kultuuritöötajad, tervishoiutöötajad, ajakirjanikud ja paljud teised, kirjutab Eduard Odinets.