"Aktuaalne kaamera. Nädal": kuidas Eesti 200 sündis?
2023-11-19 / ERR
Eesti 200 liikumist seostati juba enne erakonnaks saamist tugevalt IRL-i eksjuhi Margus Tsahknaga. Esile toodi küll uusi nimesid ja nägusid, kuid nüüd sai kogenud poliithundist lõpuks ikkagi erakonna juht. "Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas, kuidas Eesti 200 alguse sai.
Eestimaa talvisest laulupeost ehk 50. Tartu maratonist võttis nädalavahetuse jooksul osa ligi 5200 suusasõpra. Maratoni raja ääres asuvates toitlustuspunktides pakuti kõigile osalejatele ka turgutust – rosinatest mustikakissellini. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuriski, kuidas valmisid sportlastele snäkilauad.
Kliimaministeeriumis jätkub töö kliimaseaduse väljatöötamisega. Töörühmad on kaardistatud võimalused, kuidas erinevates sektorites, nagu põllumajandus, maakasutus või transport kasvuhoonegaaside heidet 2030-ndaks aastaks märkimisväärselt vähendada. "Aktuaalne kaamera.Nädal" uuris, kuidas on plaanis toimetada transpordi osas.
Sel nädalal sündis uus rekord – Eesti Keele Instituut (EKI) koondas digitaalselt kokku eestikeelseid tekste ligi nelja miljardi sõna mahus. Ehk meie keelekorpus kasvas tervelt kolmandiku võrra.
Nädala pärast algav õpetajate streik on toonud haridusministeeriumis arutelulauale lisaks palga suurusele ka õpetajate koormuse ja karjäärimudeli. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kas õpetajatele võiks tulevikus palka maksta staaži, kvalifikatsiooni või ülesannete põhjal.
Lisaks õpilaste oskuste kontrollimisele annab PISA test ka teavet haridussüsteemis puudujääkide leevendamise jaoks.
Kui laps kooliülesandeid lahendada ei oska, on ikka saadud abi isalt-emalt või sõpradelt. Nüüd on meie kooli tabanud tehnoloogiarevolutsioon ja tehisintellekt AI on õpilaste igapäevane abimees. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas kool peaks AI vastu võtma.
Pühapäeval valib Eesti 200 endale uue juhi. Politoloog Tõnis Saartsi sõnul on järgmise esimehe suurim väljakutse ära hoida pingete süvenemine erakonnas.
Järgmisest sügisest algab Eesti venekeelsetes lasteaedades ja koolides pikalt edasi lükatud üleminek eestikeelsele haridusele. Koolides algab see esimesest ja neljandast klassist, mis alustavad puhtalt eestikeelse õppetööga, lasteaiad aga lähevad täielikult eesti keelele üle. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris Tallinna näitel, kuidas üleminek toimub.
Mitte maksud, vaid vähemuste õigustega seonduv on kuu alguses sõlmitud koalitsioonilepingu suurimateks riskikohtadeks, nendib Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.
Sel nädalal tutvustas mitu erakonda oma valimisprogramme ja peamisi lubadusi, mis suuremal või vähemal määral on mõjutatud sõjast Ukrainas. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mis võiksid olla seekordsete valimiste põhiteemad.
Sel nädalal algas Egiptuses ÜRO kliimakonverents COP27. Ligi 200 riigi esindajad kogunesid, et jätkata arutelusid selle üle, kuidas viia ellu Pariisis seitsme aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kas taolistest kohtumistest on päriselt kasu või aetakse seal tühja juttu.
Viru maakohus teatas sel nädalal, et vabastab eluaegset karistust kandva Romeo Kalda vangistusest. Kuigi prokuratuuril on veel võimalik määrus vaidlustada, ootab politseiniku tapnud Kaldat tõenäoliselt tingimisi vabanemine katseajaga kümme aastat. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas Eesti vanglasüsteem eluaegseid vange kohtleb ja millistena astuvad nad vabadusse pärast pikki aastaid nelja seina vahel.
Eesti põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega, kus sõda on lakke kergitanud nii väetiste, tehnika kui ka kütuse hinnad. Samas on Ukrainas takistatud ka viljakasvatus, mis tähendab suurt auku ülemaailmsel teraviljaturul. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas on sõda muutnud Eesti põllumajandust.
Aasta alguses on paljusid inimesi ehmatanud arved energia tarbimise eest jõulukuul. Küsimusega, kuidas sellega hakkama saada, maadlevad nii inimesed kodus kui ka ettevõtjad. Käisime Eesti energeetika-piirkonna Ida-Virumaa vana kaevandusasula elanike ja Pärnumaa ettevõtja arveid uurimas.
Euoopa Liit jagab liikmesriikidele järgneval kümnendil sadu miljardeid eurosid, et korraldada nii-öelda rohepööre ja nii vähendada süsihappegaasi õhkupaiskamist. Kuigi Eesti saavutab endale seatud keskkonnaeesmärgid, on suur mure põlevkivienergeetikaga seotud saastega, ütles keskkonnaekspert Lauri Tammiste.
Puuetega laste vanemad on mures, sest sotsiaalkindlustusamet on jätnud just viimasel ajal paljud lapsed puudeastmeta või vähendanud endist puude astet. Ent puude olemasolu on enamasti ainus võimalus ligi pääseda sotsiaaltoetustele ja tugisüsteemile.
Elanike aitamine on iga omavalitsuse kohustus ning vanematele inimestele pannakse südamele, et poeskäigu võib rahumeeli sugulaste või omavalitsuse õlgadele jätta. Abi tasub julgelt küsida ka neil, kes otseselt riskigruppi ei kuulu, kuid abi vajavad, näiteks suurpered. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas Tartumaa omavalitsused kodukandi inimesi aitavad ja kuidas kojujäänud tuju üleval hoiavad.
Käes on hingedeaeg, mil lähedaste kalmudele on kombeks viia küünlaid. Mitusada aastat püsinud Eesti kalmistukultuur on aga hääbumas, sest aina enam inimesi loobub lähedase põrmu matmisest surnuaeda ning viimaseks rahupaigaks valitakse kas urnimüür või kaunis koht looduses. Kas kalmistul lähedaste mälestuseks küünla süütamise traditsioonist saabki ajalugu ja kuidas elada teadmisega, et looduslikult kaunist kohast on saanud üleöö kellegi viimne peatuspaik, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Nädala algul jahmatasid Tallinnas nii eestlasi kui ka venelasi plakatid, mis jagasid trammipeatuse rahvuste vahel pooleks. Eesti 200 põhjendas plakatite ülespanektu sellega, et Eesti suurim probleem on eestlaste ja venelaste segregatsioon. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kui kaugele eestlaste ja venelaste lõimumine hariduses on jõudnud ja kas meie ühiskond on ühiseks kooliks küps.
Järjest sagedamini tuleb ilmsiks, et kolm kuud tagasi avatud kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel ei olegi veel valmis, sest lähedased annavad ikka ja jälle teada Nõukogude repressioonide ohvritest, kelle nimesid memoriaalile kantud ei ole. Nii oli see memoriaali tegijatel mõeldudki, et nimekiri täieneb ajas. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas nimed marmortahvlile said ja kuidas puuduvaid nimesid lisada saab.
Aasta tagasi Brüsseli lennujaamas ja metroos korraldatud terrorirünnakutes suri 32 inimest ja sajad inimesed said vigastada. Plahvatuse hetkel oli lennujaamas ka Brüsselis elav Eesti perekond Asi, kes käesoleval nädalal ka oma loo ERR-i korrespondendile Johannes Trallale rääkis.