Eesti riigi majanduse käekäiku mõjutavad väga paljud erinevad faktorid, kuid kõige selle kõrval on teenimatult vähe saanud tähelepanu tervishoid, kirjutab Hanno Püttsepp.

Perearstikeskused on hädas küberturbenõuete täitmisega, sest riik on ette kirjutanud hulgaliselt nõudeid, kuid nende täitmiseks pole raha eraldatud. Kuna praegu on enam kui veerandsajas perearstikeskuses käimas küberturbe kontroll, tegutsevad paljud perearstikeskused sunniraha hirmus.

Mittenakkuslikud kroonilised haigused, nagu diabeet, südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigused, on juhtiv surmapõhjus nii Eestis kui ka terves maailmas. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli dotsent Jekaterina Šteinmiller on alates 2016. aastast vedanud taoliste patsientidega käsitluseks projekti, mille aluseks on individuaalne raviplaan ning võrdsetel alustel seisev suhe perearsti ja õega.

Ehkki lastearsti tasulise nõuandetelefoni 1599 nimi "Lastearst kuuleb" annab alust eeldada, et helistaja saab konsulteerida just selle eriala arstiga, ei ole see tegelikult alati nii: kõnedele vastavad kohati samad meedikud, kes töötavad tasuta perearsti nõuandetelefoni 1220 nõustajatena.

Inimesed, kes soovivad oma sünnimärke kontrollida, peaksid tervisekassa hinnangul pöörduma nahaarsti asemel perearsti poole. Kuigi tegemist on saatekirjata teenusega, ei ole nahaarstidel võimalik kõiki soovijaid vastu võtta.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel kasvas tervishoiutöötajate arv 2022. aastal rohkem kui tuhande võrra, kuid näiteks õdede ja perearstide seas valitseb sellest hoolimata tuntav ja kriitiline tööjõupuudus.

Eesti tervishoius on toimumas põlvkondade vahetus ning tööle on jõudnud generatsioon, kes ei soovi enam nii palju tööd teha ja olla öösiti ja nädalavahetuseti valves. See seab haiglad keeruka väljakutse ette.