Riik otsib võimalusi ühe- ja kahesendistest loobumiseks
2023-10-23 / ERR
Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni ühe- ja kahesendiseid euromünte, kuid taasringlusesse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmisega jätkamine otstarbekas ning riik otsib võimalusi nendest loobumiseks.
Eesti plaanib järgmisest aastast vähendada ühe- ja kahesendiste müntide kasutamist, lõpetades poodides nende inimestele tagastamise. Hinnad ümardatakse sularahaga makstes vastavalt viie või 10 sendini.
Eesti Pank soovib lõpetada ühe- ja kahesendiste väljalaskmise, viidates, et väikeste müntide kaotamine oleks keskkonnale kasulik ning inflatsiooni ei suurenda. Samuti lihtsustaks see müüjate tööd.
Sentidest punnis tengelpung pole ammu enam jõukuse näitaja. Kuna ühe- ja kahesendistest on saanud pigem nuhtlus kui väärt maksevahend, siis on Euroopas taas kõne all plaan nende vermimine ära lõpetada.
Euroopa Komisjon arutleb sel aastal taas ühe- ja kahesendiste müntide käibelt eemaldamise üle.
Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2-sendiseid euromünte, kuid taasringlusesse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmisega jätkamine otstarbekas ning riik otsib võimalusi nendest loobumiseks.