Tallinn kindlasti ei takista ega saboteeri eestikeelsele õppele üleminekut. Kuna me ei selekteeri õpilasi kooli määrates nende emakeele või koduse keele alusel, siis ei saa me välistada, et eesti kodukeelega õpilane võib sattuda eestikeelsele õppele üleminevasse kooli, kirjutab Andrei Kante.

Vaatamata sellele, et riigikogu andis juba eelmise aasta lõpus eestikeelsele haridusele üleminekule rohelise tule, püüab keskerakondlik Tallinna linnavalitsus leida endiselt viise, kuidas seda reformi kraavi keerata. Kui vaja, võetakse appi hirmutamine, kirjutab Sander Andla.

Eestis tuleb segregeeritud koolisüsteem lõpetada ning järk-järgult üle minna koos õppiva kooli mudelile, leiab riigikogu liige ja endine haridusminister Jevgeni Ossinovski (SDE).

Eestikeelsele õppele ülemineku põhiliseks piduriks ei saa venelased, vaid eestlased. Küsimus on selles, et võime küll deklareerida, et meil on ühtne Eesti kool, aga tegelikult selle ühtseks tegemine on vähemalt lähiaastatel poolvõimatu, kirjutab Manuela Pihlap.

Eesti keelt vägisi meeldivaks ei muuda ja valimiseelne kiire keelereform kätkeb endas ohtu, et õppekvaliteedi langemise kõrval võib kõikide ainete riigikeeles õppimine muutuda parandamatuks lapsepõlvetraumaks. Ida-Virumaal tuleks reformi suhtuda põhimõttel, et parem teha pool rehkendust, aga teha seda paremini, kirjutab Rene Kundla.

Keskerakonna sümpaatia venekeelse haridussüsteemi säilitamise suhtes pole uudis. Seega pole ka üllatav, et riigikogu valimistele minnes on üheks nende põhisõnumiks eestikeelsele haridusele ülemineku vastu seismine, kirjutab Sander Andla vastuses Julianna Jurtšenko arvamusloole "Üleminek eestikeelsele õppele võib lõppeda katastroofiga".