Oktoobrikuu Eesti poliitikas hakkab lõppema, aeg on see võtta kokku koos opositsioonipoliitikutega.

Kas vastaseis parlamendis püsib või on tänaseks koalitsioon ja opositsioon mõõduvõtmised ära pidanud?

Äsjane sügistorm puudutas väga paljusid peresid üle Eesti, kahju said hooned, autod, paadid.

Paljude Eesti külaelanike koduks pole talud ega individuaalelamud, vaid nõukogude ajal kolhooside-sovhooside töötajaile rajatud mitmekorruselised linliku tegumoega korterelamud. Meremäe küla paneelelamud Autor/allikas: Arp Müller/ERR Seekordses saates uurime Setomaa valla Meremäe küla nelja 3-korruselise paneelelamu näitel, milline on elu küla kortermajas. Kui linna kõigi mugavustega kortermajas tuleb küte ja soe vesi majja mööda toru katlamajast, siis paljudes maa-asulates on nõukogudeaegne keskküttevõrk demonteeritud ning kortermajade elanikud ajavad radiaatorid kuumaks graafiku alusel 24 tunni kaupa elamu keldris asuva katla kollet puuhalgudega küttes ja valvates. Kui näed paneelelamu kõrval puuhalgude virnasid on kindel, et selles külas enam tsentraalset kaugkütet ei ole ning kortereid köetakse maja keldrisse paigutatud puiduküttel katlaga Autor/allikas: Arp Müller/ERR Meremäel korterelamute teadetetahvli kohustuslik osa on maja kütmise graafik Autor/allikas: Arp Müller/ERR Kullervo Kaldamäe ütleb, et keldri katlaruumis peab olema televiisor, sest selleta kipuks elanikud oma 24-tunnise kütmisvahetuse ajal ikka ja jälle üles korterisse filmi või seriaali vaatama Autor/allikas: Arp Müller/ERR Saatejuht Arp Müller käis nädalavahetusel mikrofoniga Meremäel Petseri tee 27 kortermaja keldris asuvas katlaruumis, kus uut küttehooaja esimese puuhalge heitis koldesse korteriühistu esimees Mati Laansalu. Mikrofoni ette jäid ka ühistujuhi juurde oma muredega asja teinud Aime Vislapuu ja Kullervo Kaldamäe. Tähtis on, et puuhalud saaks katlasse sobivasse suurusesse lõhutud enne öörahu algust, et mitte äratada katlaruumi kohal asuva korteri elanikke Autor/allikas: Arp Müller/ERR See, et 1987 Meremäe külas valminud paneelelamu korter on meeldiv kodu, selgus vesteldes Maret Utsali köögis, mille aknast avaneb vaade talumaastikule.Sellest, kuidas sattusid nõukogude aja lõpuaastail Meremäe küla väikeste puumajade vahele neli hiiglastena mõjuvat 3-korruselist paneelelamut, kõneles haldusreformi eelsel ajal Meremäed vallavanemana tüürinud Rein Järvelill, tänane Setomaa valla kommunikatsioonispetsialist. Maret Utsali paneelelamu köögiaknast Meremäel avaneb vaade talumaastikule Autor/allikas: Arp Müller/ERR Küla kortermajade juures on tavaline, et inimestel on ka kasvuhooned ning aiamaad Autor/allikas: Arp Müller/ERR Margus Muld viib meid aga saarlaste maitsete maailma. Nimel peeti mõne nädala eest juba kümnendat korda Saaremaa toidufestivali ja üheks osaks toidufestivalil on ka Külla-Külla päev, kus üle Saaremaa tutvustatakse külades kohaliku toidu eripärasid ja maitseid. Saame teada, miks saarlased püüavad oma maitsete suhtes defitsiiti hoida, ehk näiteks killatuhlist, abieluräimesid või suitsuahvenat mitte väga tihti pakkuda.Käesla külas astusid mikrofoni ette Mai Suurpere ja külavanem Maive Õispuu, Atla sadamas külavanem Toivo Naagel ning ahvena suitsutamise meister Arne Salong. Käesla killatuhliroog sinistest kartulitest Autor/allikas: Margus Muld/ERR Mai Suurpere killatuhleid valmistamas Autor/allikas: Margus Muld/ERR Atla suitsuahven, mida iga päev ei saa... Autor/allikas: Margus Muld/ERR Maa sees lõkke all küpsenud lambaliha, mille valmimisest andis tunda lõhn Autor/allikas: Margus Muld/ERR Abieluräimed Autor/allikas: Margus Muld/ERR Käesla külavanem Maive Õispuu Autor/allikas: Margus Muld/ERR Selle tuhahunniku all küpses "maalammas" Autor/allikas: Margus Muld/ERR Atla suitsuahvena suitsutamise meeskond vasakult: Toivo Naagel ja Arne Salong Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Neljapäeval vaatab "Reporteritund" otsa sellele, kuhu kadus raha ja kas eelarve on päriselt katki, nagu väidavad mõned valitsusliikmed.

Süveneva dementsusega haige kodus hooldamist on raske võrrelda millegagi, mis oleks veel hullem. Nii ütleb saates Eesti tunnustatumaid neurolooge dr. Katrin Gross-Paju.