Riigikogu põhiseaduskomisjon soovib aprillis saata teisele lugemisele eelnõu, mille heakskiitmisel on võimalik järgmistel riigikogu valimistel hääletada mobiili teel. Opositsioon on eelnõu teiseks lugemiseks esitanud sadu muudatusettepanekuid.

Enne e-hääletamise kritiseerimist tuleks heita pilk paberhääletamise kitsaskohtadele. Paljud nn e-vead on tegelikult üldisemad mured, mis esinevad ka paberhääletamise korral. Kui nõuda e-hääletamise katkijätmist näiteks põhjendusega, et häälte salajasus pole tagatud, siis tuleks paberhääletamine hoopis kiiremini ära lõpetada, kirjutab Dan Bogdanov.

Kõige efektiivsem parlamentarismi ennistav samm on põhiseaduse muutmine nii, et rahvas saab algatada referendumeid, kirjutab Jaak Valge.

Valitsus loobus riigikokku saadetud valimisseaduse muudatuste eelnõus varem kriitikat pälvinud võimalustest kujundada elektroonilise hääletamise reegleid, mis oleks võinud mõjutada e-valimiste usaldusväärsust. EKRE jaoks pole muutused siiski piisavad ning erakond soovib e-valimiste lõpetamist.

Valitsuse koostatud valimisseaduste muutmise pakett ei anna selgust, kuidas tagada mobiiltelefoniga hääletamisel (m-hääletamisel) kõikide vajalike nõuete täitmine ning jätab üles võimaluse, et valitsus saab elektrooniliste valimiste (e-valimiste) korraldamisel volitused, mis võivad mõjutada nende usaldusväärsust, ütles vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask.

Justiitsministeeriumi algatus muuta e-valimiste korralduse täpsustamiseks riigikogu valimise seadust on riigikohtu otsuseid arvestades tervitatav, kuid muudatuste sisus on mitmeid küsitavusi, leidis Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium lükkas neljapäeval tagasi kõik riigikogu valimistega seoses esitatud kaebused, mis annab Vabariigi Valimiskomisjonile aluse kuulutada valimistulemused välja. Riigikohtu otsusele esitas konkureeriva arvamuse riigikohtu esimees Villu Kõve, kelle hinnangul tulnuks kaaluda e-hääletuse reeglite põhiseaduspärasuse hindamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

Kui EKRE-le näidatakse, et e-hääled on veatult antud ja kokku loetud, siis tuleb tunnistada, et selline on rahva tahe ning eluga edasi minna, kuid praegu veel seda öelda ei saa, ütles riigikohtult e-hääletuse tulemuse kehtetuks tunnistamist taotleva EKRE esimees Martin Helme "Esimeses stuudios".

Uuel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministril oleks mõistlik arvestada e-valimiste käsitlemise puhul põhiseaduslikkuse poolt, sest nüüd on teada, et 2005. aastast pärit riigikohtu lahend, millega nenditi põhiseadusriivet ja selle vähem olulisust valimisaktiivsuse kasvuga võrreldes, ei ole tõeks osutunud, kirjutab Jaak Madison.