Valitsus läbis riigikogus usaldushääletuse, mis oli seotud abieluvõrdsust kehtestava perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Teisipäeval heakskiidetud seadus sätestab, et alates uuest aastast saavad abielu sõlmida kaks täisealist inimest, sõltumata soost.

Uuest aastast ei defineerita perekonnaseaduses abielu enam liiduna mehe ja naise vahel, vaid sõltumata soost „kahe füüsilise isiku“ vahel. „Igaühel peab olema võimalus abielluda inimesega, keda armastab ja kellega soovib oma elu siduda,“ ütles peaminister Kaja Kallas pärast riigikogu lõpphääletust, et ta on Eesti üle uhke.

Abieluvõrdsuse pärast on mõnel inimesel päriselt hirm. Hirm on tõsine, päris tunne ja seetõttu on kahju, kui hirm on ilmaasjata. Pärast nädalaid kuulamisi ja rääkimisi perekonnaseaduse muutmisel võib öelda, et osa hirmust on seotud harjumatusega teistsuguste perede suhtes, aga osa on täitsa alusetu. Ehk läheb kellegi päev paremaks, kui saame asjatut muretsemist vähemaks. Seetõttu järgnevalt väike ülevaade, et millega perekonnaseaduse muutmise eelnõu üldse EI tegele.

See lugu on helgem, kui te ette kujutate. Üdini kristlikust suguvõsast paljulapselise pere ema Helen ei leia enam, et tema vanima lapse samasooline partner oleks maailma lõpp. Ta keeldus oma lapsest lahti ütlemast ja üritas selle asemel seda maailma mõista. Ning leidis nii palju armastust ja mõistmist – ning jah, ka religioossust ja kristlust –, et tal on häbi kõigi nende pärast, kes samasoolisi vaenavad. „Andke andeks, nad ei tea, mida nad teevad,“ sosistab Helen.