Troonil olnud kümne aastaga on nädalavahetusel Tallinna väisanud Hispaania kuningas Felipe VI näinud kõvasti vaeva, et värskendada monarhia mainet ning taastada hispaanlaste usku kuningakoja tasakaalukusse ja uuenemissoovi.

Euroopas toimunud järsk pööre paremale ei jätnud puutumata ka Kreekat.

Euroopa Parlamendi valimistel, kus paremäärmuslased tegid tugeva tulemuse, eelistasid lätlased tuttavaid nägusid, vaatamata hiljutistele skandaalidele valitsuserakonna rahaasjade tõttu.

Üks Ukraina muutuste sümboleid, korruptsioonivastase võitluse büroo (NABU) vajab puhastust, sest selle juhtkonnast lekib presidendi lähikonnale uurimisinfot.

Hispaaniast sai esimene Euroopa Liidu suurriik, kes tunnistab koos Norra ja Iirimaaga Palestiina riigi õigust iseseisvalt eksisteerida.

Esimest korda alates 1984. aastast ei õnnestunud separatistlikel parteidel Kataloonia piirkondlikel valimistel saavutada üheskoos enamust, mis annab regiooni valitsuse moodustamisel jämeda otsa Hispaania peaministri Pedro Sáncheze võidukatele sotsialistidele.

Läti alustas järkjärgulist üleminekut täielikule lätikeelsele haridusele 2019. aastal, kuid õpetajate ja tugipersonali puudus ning õpilaste ja vanemate suhtumine kipub seda endiselt takistama.

Mingi osa Slovakkia ühiskonnast tajub praegu poliitilisel areenil toimuvaid arenguid kindlasti isikliku lüüasaamisena.

President Volodõmõr Zelenskõi on andnud Ukraina relvajõudude ülemjuhatajale Oleksandr Sõrskõile täieliku tegevusvabaduse mobilisatsiooni läbi viimiseks ja sõja edasiseks juhtimiseks.

Kõrõlo Tõmošenko on üks kõlavamaid nimesid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi lähikonnast, kes täiemahulise sõja ajal korruptsioonikahtlustuste tõttu ameti kaotanud. Ometi on ta võimutipus tagasi.

Ukraina poliitilistes ringkondades ringlevad visalt kuuldused peaministri Denõss Šmõhali asendamisest Ukraina suursaadikuga Ameerika Ühendriikides Oksana Markarovaga, kuid allikad president Volodõmõr Zelenskõi lähiringist eitavad seda.

Mitte rohkem kui pool sajandit tagasi pidid hispaanlannad küsima isalt või abikaasalt luba kodust eemal tööl käia. Tänaseks on see tava kirjas vaid ajalooõpikutes – Hispaaniast on saanud üks progressiivsema, naiste ja meeste vahelist võrdsust edendava poliitikaga riik Euroopas.

Ukraina presidendi kantseleil on ilmselge plaan tagandada ametist kaitseväe juhataja kindral Valeri Zalužnõi. Paljud ukrainlased peavad just teda Ukrainas kõige usaldusväärsemaks isikuks, kes 2022. aastal päästis riigi Venemaa okupatsioonist.

Alles kuu aega tagasi Lätis sõitma hakanud uued elektrirongid saadetakse Tšehhi tootjafirmale tagasi, kui probleeme ei suudeta veebruari lõpuks lahendada, teatas Läti transpordiminister Kaspars Briškens. Ta ütles, et Läti võib selle asemel investeerida vanade rongide remonti, mis tähendaks vähemalt 20 aasta arutelude korstnasse kirjutamist.

Mullu kevadel Lätis toimunud õpetajate streigist ei piisanud Läti koolidesse õiglase palga toomiseks, ütles Postimehele Läti õpetajate ametiühingu juht. Mida saaksid streikivad Eesti õpetajad Läti kolleegidelt õppida?

Paljude hispaanlaste mobiiltelefonides ringleb meem kaubanduskeskuse letil viskipudeli kõrval seisvast oliiviõlipudelist. Pildi puhul on huvitav mõlema toote hinnasilt ning postituse alla lisatud kommentaar: «Üks euro rohkem ja valmista oma salateid koos viskiga.»

Ukraina kaitseväe juhataja Valeri Zalužnõi mahavõtmine on saanud Ukraina presidendi kantseleile kinnisideeks, mille taga on president Volodõmõr Zelenskõi kadedus kindrali populaarsuse pärast.

Ukraina presidendi kantselei ülemat Andri Jermakki võib võrrelda lord Voldemortiga Harry Potteri lugudest, sest isegi tippametnikud kardavad teda.

Läti seim hääletab täna ametisse pikalt saladuses hoitud uue valitsuskabineti isikkoosseisu.

Hispaania kuningas Felipe VI otsustas eile õhtul esitada peaministrikandidaadiks valimised võitnud, kuid ilma parlamendienamuse toetuseta konservatiiv Alberto Núñez Feijóo.

Vene mõjuagendid tegutsevad Ukraina eri võimutasanditel, muu hulgas parlamendiliikmete seas üsna vabalt, õõnestades nii riigi kaitsevõimet.

Pärast mitu nädalat kestnud koalitsioonipartneritevahelist avalikku nääklemist Riia linnavalitsuses astus Mārtiņš Staķis eile hommikul Riia linnapea ametist tagasi.

Ohvriterohke koolitulistamine ja sellele järgnenud veel teinegi massitapmine raputas Serbia ühiskonna välja viimase kümnendi tardumusest, kus vägivald ja relvad hakkasid taas saama normaalseks nagu Balkani sõdade aastatel.

Tihti läheb vaja kedagi väljastpoolt, kes osutaks asjadele, mida ise kas ei näe või ei taha näha. USA Euroopa vägede endise ülemjuhataja, erukindral Ben Hodgesi sõnad Leedu kaitsepoliitika tegeliku olukorra kohta lõid laineid mitmel põhjusel.

Sellel aastal ei õnnestu katoliiklikus Leedus pidada jõule rahu ja leppimise ajana. Pärast seda, kui rahvusooperi laulja Vaidas Vyšniauskas, keda tuntakse enam tema lavanime Kristian Benedikt järgi, šokeeris kogu Leedut, valides esinemispaigaks diktatuuririigi Valgevene, on temast saanud heidik.

Hispaania sisemaa on muutunud aina kuumemaks, kuivemaks, tuleohtlikumaks ning mahajäetumaks kohaks, millel on keskkonnale kohutav mõju, mida riik saaks ennetavaid samme astudes vältida.

Venemaa rünnakute sagenemisega Ukraina sadamalinnale Odessale kasvab ka ebakindlus sealt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel asuvas Moldova eraldumismeelses piirkonnas Transnistrias.

Ajatolla Ali Khamenei teatas 21. märtsil Iraani uue aasta telepöördumises rahvale: «Mustanahaliste eraldamine valgetest ja nende võtmine rongidelt maha või kahetsuse väljendamine selle üle, et sõda toimub Euroopas, mitte Lähis-Idas, on näited lääne ilmselgest rassismist.»

Horvaatia europarlamendi saadik Ruža Tomašić jäi pihtide vahele seoses Teise maailmasõja aegse paremäärmusliku fašistliku liikumise Ustaša toetamisega.