Pühapäeval, 21. aprillil esietendub Eesti Noorsooteatri Ferdinandi saalis Renate Keerdi uuslavastus "Süüde", mis võtab luubi alla elu ja inimese.

Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus Kunstiline juht: Jaan-Eik TulveLavastaja: Maria PetersonKunstnik: Kristjan SuitsVideokunstnik: Sander PõldsaarValguskunstnik: Priidu AdlasProdutsent: Priit MikkLaval: Anna Mazurtšak, Susanna Paabumets, Marrit Gerretz-Traksmann, Soo-Young Lee, Anna-Liisa Eller, Taavi Kerikmäe, ansambel Vox Clamantis, Tähe-Lee Liiv, Andrew Lawrence-King, Maarja Nuut, tantsuansambel Dali in Bali, Kristjan Kannukene, Rein Rannap.

Uus film"Elu ja armastus"Režissöör: Helen TakkinStsenaristid: Helen Takkin, Martin AlgusOsades: Karolin Jürise, Mait Malmsten, Loviise Kapper, Ursel Tilk jtOperaator: Alvar KõueKunstnik: Kamilla Kase ja Kirsi TaliKostüümikunstnik: Anu LensmentHelilooja: Mick PedajaEsilinastus 12. jaanuaril Solarise keskuse Apollo kinos

Esilinastus Anton Hansen Tammsaare romaani ainetel valminud mängufilm "Elu ja armastus", mis viib meid Irma ja Rudolfi armastusloo keskmesse, andes aegumatutele teemadele tänapäevase vaatepunkti. Läbi nelja peategelase näidatakse erinevat arusaama armastusest ja kuidas need arusaamad põrkuvad.

Esmaspäeval esilinastus Tallinnas Helen Takkini debüütmängufilm "Elu ja armastus".

Eestis on külas Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I. "Plekktrummi" kümnenda hooaja avasaates oli õigeusu teoloog Tauri Tölpt, kes on ühtlasi patriarhi tõlk tema Eesti külaskäigu ajal. Tölpt kinnitas, et üks patriarhi peamiseid teemasid on vastuseis ökoloogilisele kriisile

Äsja Chris Bottiga tuuritanud maailmaklassi džässpianist Holger Marjamaa väisab sügisel kodumaad ning teeb septembris seni suurimad kontserdid Eestis. ERR-ile antud intervjuus ütles Marjamaa, et teda on alati ümbritsenud ilusad inimesed, kellega musitseerimine teenib muusikat.

Hiljuti täitus kümnes tegutsemisaasta Flo Kasearu majamuuseumil, kus põimuvad eri kunstivormide ja teemade vahel seikleva kunstniku elu ja looming. Oma elu peab igaüks ise mõtestama ja kunsti tegemine on lihtsalt selline lõputute võimalustega elu mõtestamise viis, ütleb Kasearu ID-intervjuus.

Loomingulises plaanis on näha eesti animale omase sisulise sügavuse ning julge huumori põimumist uudsete tehniliste lahenduste ja pildikeelega, kirjutas Ave Taavet Teater. Muusika. Kinos.

Tartu Kunstimuuseumis on ülevaatenäitused kahe naiskunstniku loomingust. Ühine joon praegu Soomes elava Ludmilla Siimu ja baltisaksa vähetuntud maalikunstniku Lilly Waltheri eluloos on pagendusaastad.

Anton Hansen Tammsaare nimelise 45. kirjanduspreemia laureaat on Kai Aare-leid romaaniga "Vaikne ookean". Preemia anti kirjanikule üle Albus toimunud tseremoonial, mis oli ühtlasi kogu nädala kestnud eesti kirjanduse pidunädala lõppakord.

Kuigi kultuuriasutused on koroonapuhangu tõttu suletud, on koroonapiiranguid järgides siiski lubatud külastada näiteks vabaõhumuuseume. "Aktuaalne kaamera" käis kirjanduslikul Vargamäel, kus äsja avati uus näitus "Surma tõde ja elu õigus".

Äsja ilmunud luulekogu "Kahel lahtisel käel" sisaldab meie seast kaks aastat tagasi lahkunud poetessi Liisi Ojamaa luulepärandit. Ligemale 600-leheküljelise valimiku koostajad on Andres Aule ja Doris Kareva, raamatu andis välja kirjastus Varrak.

Uus raamat Tõnis Vilu "Tundekasvatus" Häämaa, 2020

Linna kogemine tema tänavail jalutamise teel aitab tekitada nõrku sidemeid – see avab võimaluse õnnelikeks juhukohtumisteks meie sotsiaalsete võrgustike niisuguste liikmetega, keda me väga tihti ei näe. Veel enam, jalutuskäik mööda tänavat, mis kubiseb mitmesugustest teenustest ja inimestest, tekitab ka "latentseid" sidemeid, nagu neid võiks nimetada – sotsiaalseid sidemeid, mida eelnevalt ei eksisteerinud, aga mis võivad tärgata juhuslikest kohtumistest, ettekavatsemata vestlustest või lihtsalt silmsidemest, kirjutab Andres Ševtšuk Vikerkaares.

Tallinna linnavalitsus kehtestas täna Kadrioru ja kesklinna piiril asuvas piirkonnas detailplaneeringu, mis lubab sinna ehitada kuni kuuekordseid elu- ja ärihooneid.

Kirjamees ja naljalemb Veiko Märka loeb ajakirja Kultuur ja Elu ning jõuab järeldusele, et põhjus, miks ta ajakirja ostab, on väljaande ajaloohuumor.

Värske kodumaine Helen Takkini mängufilm «Elu ja armastus» tõusis kohe esilinastusnädalal Eesti filmilevi edetabeli tippu. Testi filmiteemalise viktoriiniga, kui palju sul Anton Hansen Tammsaare raamatu põhjal tehtud filmist meeles on.

Soovitab Postimehe Nädala peatoimetaja Heili Sibrits.

Helen Takkini täispikk mängufilmidebüüt «Elu ja armastus» rikastab põnevalt Tammsaare algupärast romaani, pakub arvestatavat konkurentsi Tanel Toomi suurfilmile «Tõde ja õigus» ning suudab täita ka ühe praegu laiutava tühimiku Eesti filmis. See on psühholoogiline armastuslugu, mis kuulab tundlikult ära abielusuhte kummagi poole ning asetab selle suhte oskuslikult ajaloolisse konteksti.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas näitleja Mait Malmsten, kes mängib ühe abielu meespoolt Rudolfit uues Tammsaare ekraniseeringus «Elu ja armastus». Esilinastuse järgsel päeval stuudiosse tulnud Malmsteniga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Täna esilinastus A. H. Tammsaare romaani ainetel valminud mängufilm «Elu ja armastus». Vaata videost, mida kultuuritoimetuse juht Hendrik Alla filmist arvas.

Jaak Kangilaski mälestuste raamat «Minu elud» (2023) koosneb kahest poolest, eluloost (204 lk) ja teenistusest luures (166 lk). Põnevam on muidugi teine lugu – elu nõukogude sõjaväeluurajana.

Kumu näitusel «Läbi su silmaterade musta kuru» on vaatluse all kümne naisgraafiku teosed aastaist 1960–1980. Tegu ei ole mitte ülevaate-, vaid sissevaatenäitusega. Kuraatorid on omavahelisse dialoogi asetanud Concordia Klari, Silvi Liiva, Aili Vindi, Naima Neidre, Marje Üksise, Marju Mutsu, Kaisa Puustaki, Marje Taska, Vive Tolli ja Mare Vindi varajase loomingu.

Tauno Vahter on autor, kelle kohta sai kaks aastat tagasi siinsamas veergudel tema Alveri debüüdipreemiale nomineeritud jutukogu arvustuses kergelt parastaval toonil kirjutatud, et kauaaegse kirjastaja ning kriitikuna peaks ta väga hästi teadma, et kirjanik pole mitte aunimetus või kutsumus, vaid diagnoos; ning et tema enesega on nüüd juhtunud mõtteliselt seesama, mis teatud tüüpi kinnistes raviasutustes aeg-ajalt ikka juhtub: arst kolib vaikselt (ent enamasti pöördumatult) üle patsientide poolele.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) juhi ning kunstiajaloolase Kai Lobjaka töö ja uurimisvaldkond viib teda põnevatest pööningutest, tagatubadest ja vanavara ladudest rahvusvaheliste disaininäituste, messide ja mainekate kollektsioonideni. Tema elu koos kunstiga on ümbritsetud rohketest ajaloolistest esemetest, mille kaudu vaadelda nii ühiskondlikke arenguid kui stiilide vahetumist, ning Lobjakas on võtnud endale ülesande seda ka teistele tutvustada.

Michael Frayni «Lavalised segadused» («Noises off», 1982) on puhastverd teatrikomöödia, vallatu mäng mängus. Näitlejad etendavad napakat, aga andeka ja hoogsa teostuse korral täitsa lustakat komöödiat seitsme-kaheksa ukse ja mitme taldrikutäie sardiinidega. Frayni komöödias võiks aduda näiteks Ray Cooney paroodiat.

Kõik elab siin ateljees äsja lõpetatud Kersti Kaljulaidi portreede valmimist saatnud pikka protsessi meenutades. Seinal ripub suur raamile tõmbamata eeltöö «Kompositsioonile karmiin- roosaga», selle kõrval ja põrandal on eri mõõdus ja erinevaid poose kujutavad visandid meie esimesest naispresidendist ja laual tema kingitud lillekimp. Kõik ülejäänud lõuendid on näoga seina poole pööratud, on nii olnud juba üle poole aasta.

Tuleval nädalal linastub kinos Artis maiuspala kunstisõpradele: dokumentaalfilm legendaarsest kunstnikust Frida Kahlost.

3. novembril esietendub Endla Teatri Suures saalis Andrus Kivirähki draama A. H. Tammsaare järgi «Elu ja armastus», mille lavastaja on Aare Toikka. «Andrus Kivirähki näidend on essents A. H. Tammsaare samanimelisest romaanist,» selgitab lavastaja. «Sündmustik on sama, Tammsaarele pole liiga tehtud. Mõnda episoodi on tihendatud, mitmete arutluskäikude jaoks ei jagu lavaaega, need on välja jäetud. Lavale jõuavad inimsaatused, suhted, tegelaskujude võitlus elu ja armastuse nimel.»

Reedel, 7. oktoobril kõlab Estonia kontserdisaalis Mahleri üheksas, mis on helilooja viimane lõpetatud sümfoonia. Teost, mille ettekannet Gustav Mahler ise ei kuulnudki, juhatab ERSO peakülalisdirigent Olari Elts.

Esimesena Eestis on Rutt Hinrikus pälvinud klassiku sõbra tiitli, mille omistas talle sõbrapäeval, 14. veebruaril Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts. Kes siis veel olnuks esimene, kui mitte tema? Enam kui nelikümmend aastat on Hinrikus tegutsenud teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis, «valitsenud» pikka aega käsikirjade fondi ja kultuuriloolist arhiivi. Elu keset kirjandust, loojate elulugusid, mälestusi – milline rikkus on osaks saanud ühele inimesele!

Kirjanik Jan Kausi suurimaks probleemiks on lugude algused. Tema kolme põlvkonda elu haarav romaan «Ma olen elus» algab vaevaliselt.

Tänavuse PÖFFi vene programmi iseloomustab põgenemine tegelikkuse eest.

On kunsti, kus on vähe vaadata, aga palju kirjutada. Ja vastupidi – kunsti, kus on palju vaadata, aga vähe kirjutada. Mitte et poleks, millest. Pigem on küsimus selles, kuidas seda teha. Kuidas ikkagi valada sõnadesse tunne – kas või seesama «I feel good» või «mul on mõnus», nagu laulab ka vana hea James Brown Manfred Vainokivi uues dokumentaalis «Elu on lill», kui kaks vanameistrit, Evald Okas ja Kalju Suur, esimesel pintsel, teisel fotokaamera pihus, noore ilusa aktiga mässavad.

Kuigi Iraani kultuur ja kirjandus on alati olnud ääretult rikkalik, ei ole eesti keelde nüüdisaegset iraani kirjandust, liiati naisautorite oma, ülearu pal

Sõjad ja põgenemine võõrvägede eest tõid XX sajandil Euroopas kaasa koletuid inimlikke tragöödiaid, pöördelisi elu- ning kultuurimuutusi, mille teadvu

Rootsis suri legendaarne eesti vabadusvõitleja LIETTA SANDER DE BARRERO 1930–2015 tekst ja fotod: Tamara Jegorov Lietta Sander „Läksin punaste korraldatud suurele rahukongressile uhkes maani kasukas. Mulle öeldi bitte, bitte, madam ning juhatati aupaklikult esiritta istuma. Kui kongress algas, lõin ma oma kasuka hõlmad valla ning kõik said šokiseisundi, kui nägid seal all olevat triibulist vangikostüümi, millel oli eestlasest poliitvangi nimi koos vabadusnõudega nii talle kui Eestile. Loomulikult vedas politsei mind lavalt ära, aga pressi tähelepanu oli pööratud okupeeritud Eestile ning järgmisel päeval seisis mu foto kõigis ajalehtedes.” – nii on meenutanud Lietta Sander.

Tea Kurvits, Kultuur ja Elu peatoimetaja Maskid on langenud Minge vaadake Patarei vanglas äsja avatud näitust „Kommunism on vangla”, kus tutvustatakse kommunismi ideoloogia olemust ja selle rakendajate kuritegusid eri maades, kommunismi ja natsismi ohvrite lugusid ning Patarei sündmusterohket ajalugu. Patarei vangla on üks sadadest kohtadest üle maailma, kus kommunistlikud režiimid represseerisid inimesi samadel ideoloogilistel põhjustel. Sellisena on ta osa inimkonna loost ning kommunistliku võimusüsteemi ja mentaliteedi tegeliku pale veenev avalikustaja. Näituseala on loonud ning tulevase Rahvusvahelise Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumi arendamist juhib Eesti Mälu Instituut Eesti riigi toel.

Ugala teatris esietendub 15. novembril kell 17.00 soome-rootsi näitekirjaniku Bengt Ahlforsi komöödia "Illusionistid".