Neli aastat Euroopa Liidu suursaadikuna Ukrainas töötanud Matti Maasikas alustab septembri keskel tööd EL-i välisteenistuse (EEAS) kõrge ametnikuna Brüsselis.

Ameerika literaat Norman Cousins on öelnud, et ajalugu on tohutu eelhoiatussüsteem. Venemaa sõda Ukrainas taaskäivitas Tšehhis pikalt vaikinud alarmid — München 1938 ja Praha 1968, kirjutab Gita Kalmet algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.

Muidugi on Venemaal hulk tunnuseid, mis kuuluvad fašismi juurde: totalitarism, agressiivne poliitika, varsti ka peaaegu täielikult riigi poolt kontrollitud majandus, juhikultus ja palju muud. Ent oma suundumuselt on Venemaa pigem minevikku vaatav, kirjutab Aimar Ventsel.

Kuidas sõnastada oma mõte, kui saad teada, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu? "Kurjus on olemas," kirjutasin Twitteris 24. veebruari hommikul. Me peame ära tundma kurjuse – Vladimir Putini alustatud Venemaa Ukraina-vastase sõja – ja olema oma vastuses julgemad, kirjutab Alar Karis algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.

Iga Venemaale kehtestatud sanktsioon või hirm selle ees on nafta ja gaasi pakkumist maailmaturul vähendanud ning see viib hinna lakke. Kahjuks on Euroopa Liit erinevalt Hiinast seda hinda nõus maksma ning kasvõi rublades. Enesekehtestamist ega tugevust ei tasu Euroopa Liidult loota, kirjutab Jaak Madison.

Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas oma sõjakoledustega on pannud meid endid rohkem mõtlema demokraatlike väärtuste üle, mida kaitsta. Võitlus nende väärtuste eest on juba mõnda aega toimunud ka küberruumis, kirjutab Tanel Sepp.

Suurema osa julgeolekuteemadega seotud eestlaste ja paljude teiste Venemaaga piirnevate riikide ametnike, ohvitseride, diplomaatide, analüütikute keelel ja meelel on soov hüüda: "Ma ju ütlesin!" Selline tõdemus meid aga edasi ei vii, kirjutab Riho Terras.

Kuigi Vene operatiivkunstist on asjatundjad üsnagi heal arvamusel, siis tundub see kõik kaunis olevat vaid paberil ja reaalsuses tähendab sõda endiselt bardaki sugemetega laupkokkupõrget, kus ei hoolita isegi mitte omadest, rääkimata veel nendest, kes kokkupõrke ette või vahele jäävad, kirjutab Peeter Kaasik.

Paljude vasakpoolsete sinisilmsus Vladimir Putini suhtes varjab kangekaelset keeldumist tegeleda oma ideoloogilise pimedusega. Jürgen Habermas ja tema vasakpoolsed takkakiitjad langevad Putini antifašistliku propaganda lõksu, kui nad tuumaohuga hirmutades levitavad allaandmismeeleolu, kirjutab saksa politoloog Ulrike Ackermann.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Vene okupantide tegevus Ukrainas. Vene väed on kordades mõrvarlikumad kui olid natsi-Saksa väed, aga seda muidugi tsiviilelanike mõrvamisel, Ukraina armeega kohtumisel on tulemus harilikult teistsugune, märgib Tiido.

Ukrainlastele on avanenud ainulaadne võimaluste aken. Kas seda võimalust suudetakse kasutada, oleneb vaid osaliselt ukrainlastest. Olulisem on see, kas Euroopa Liit ikkagi on Ukraina vastuvõtmiseks valmis, kirjutab Keit Kasemets.