Prokuratuuril on õigus vastavalt seadusele viia läbi kohtueelset uurimist ning ajakirjandusel ei saa olla ainuõigust otsustamaks, millises mahus ta lekkinud uurimistoimikute sisu avalikustab, kirjutab Mart Raudsaar.

Kõige rohkem kasu on kriitilistest küsimustest ja teistsugustest seisukohtadest. Seda muidugi juhul, kui ise olla valmis oma veendumusi muutma või teisel arvamusel olijat ümber veenma, kirjutab Ülle Madise algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Õigusemõistmise korrakohane toimimine jätkub, kuid alati on arenguruumi. Kohtusüsteemi enda pingutuste kõrval ootame tuge ja panustamist ka seadusandlikult ja täitevvõimult, ütles Villu Kõve riigikogus peetud ettekandes.

Kriitilisemad inimesed väljendavad aeg-ajalt kõhklust kohtunike kallutatuse ja usaldusväärsuse teemal. Samas aga kinnitavad iga-aastased üleeuroopalised võrdlustabelid, et Eesti kohtumenetlus on Euroopa Liidu liikmesriikide seas üks tõhusamaid, kirjutab Villu Kõve.

Ainuline tõde tundub alternatiivsete faktide ajastul peaaegu anakronismina. Ometi püüdleb kriminaalmenetlus selle poole, olles samas oma piiratusest teadlik. Kriminaalmenetluse tõendamispõhimõtted on pigem konservatiivsed, aga seda ikka selleks, et vältida süütute tembeldamist kurjategijaiks, kirjutab Heili Sepp.

Meediavabaduse piiramine nõuab kaalukaid põhjusi. Seaduses tuleks täpsustada, millised andmed on kohtueelse menetluse andmed. Selle üle otsustamist ei saa jätta üksnes prokuratuuri meelevalda, kirjutab Uno Lõhmus.

Kriminaalmenetluse seaduse tekstis ega seletuskirjas pole menetlusvälise isiku kategooriat kitsendatud selliselt, et see ei hõlmaks ajakirjanikke. Kui seadust tõlgendada selliselt, et meedial on õigus omatahtsi kohtueelse menetluse andmeid avaldada, muutub see säte sisutühjaks, kirjutab Andres Parmas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ütles, et prokuratuuril ei tohiks olla võimalust meediasisu üle otsustada. Ta kommenteeris Eesti Ekspressi ja ajakirjanike trahvimist seoses Swedbank Eesti endiste juhtide rahapesukahtlustusest kirjutamisega.

Mistahes vabaduste kasutamine peab toimuma viisil, mis tagab teistele õiguse enda õiguste eest seista ja neid kaitsta. Seetõttu tuleb leida tasakaal ajakirjandusvabaduse ja õiglase kohtumenetluse tagamise vahel, kirjutab Maria Entsik.