On aeg alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu tasandil 2015. aastal loodud ümberpaigutamise mehhanismi käivitamiseks ning paluda abi inimeste vastuvõtmiseks Euroopa Liidu riikidesse, kus põgenike arv on väiksem ja suuremad võimalused neile elamisväärset elu pakkuda, kirjutab Lehte Roots.

Venemaa tänane käitumine näitab, et sealt läände õppima ja tööle siirdunud on rohkem mõjutanud lääneriike sinisilmsele venemaasõbralikkusele kui Venemaad läänesõbralikkusele, leiab kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo.

Tartu Ülikooli senati otsust mitte võtta õppima Venemaa ja Valgevene kodanikke oleks võinud paremini kommunikeerida, aga otsus ise on igati põhjendatud. Senati määrus lähtub veendumusest, et peaksime suunama kogu jõu Ukraina rahva toetamisele ja Venemaa agressiooni peatamisele. Ühtlasi annab see mõista, et inimsuse vastaste kuritegude eest vastutab kogu rahvas, kirjutab Margit Sutrop.

Vene ja Valgevene tudengite puhul peamegi kontrollima "meelsust" või õigemini "truudust", mitte väitma, et see on raske või võimatu. See ei ole nii, sest igal inimesel on võimalus ja ka kohus sõda ja Putinit hukka mõistes ning seda avalikult kinnitades tulla üle õigele poolele ja läbida nii ka meelsuskontroll, kirjutab Peeter Espak.

Eesti ülikoolide õppejõud ja töötajad kirjutasid alla avalikule kirjale, milles ei toeta üliõpilaskandidaatide kõrvale jätmist nende kodakondsuse alusel. Pöördumises märgivad õppejõud, et otsus Venemaa ja Valgevene kodanikud kõrvale jätta piirab režiimivastase haritlaskonna toetamist.

Venemaal on ka arvukalt inimesi, kes toetavad seda sõda. Me ei saa olla veendunud, et Venemaa ja Valgevene võimud ei kasuta ära võimalust saata Eestisse õppima inimesi, kelle eesmärk on kasutada siin viibimist millekski muuks kui vaba akadeemilise hariduse omandamiseks, kirjutab Aune Valk.