Ukraina territoriaalkaitsejõud on alates 2014. aastast kandnud võitluses Vene agressiooni vastu võtmerolli ja tõestanud tänavu ägenenud sõjas enda tõhusust, kirjutab Maksõm Butšenko algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.

NATO ja rahvuslikku kaitsevõimet kombineerides on võimalik saavutada efektiivne heidutus regulaarse või siis konventsionaalse rünnaku vastu. Siiski tuleb vaadata ka sõjapidamise printsiipide arengut ja ajas muutunud maailma. See, mis töötas külma sõja aegses maailmas, ei pruugi nüüd enam nii hästi toimida, kirjutab Tõnu Miil algselt kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! ilmunud ülevaates.

Kultuurile on vaja leida koht lisaeelarves, et tugevdada meie toimetulekut uuele kriisile vastu minnes, et meil oleks jõudu aidata jätkuvalt Eesti inimesi ja Ukrainat. Ei ole ilus jätta kultuurivaldkonda üksi, see teeb haiget ja see on ebaõiglane, kirjutab Helen Sildna.

Kaitsekulutuste tõstmine on praeguses ärevas olukorras vajalik, kuid samal ajal tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka riigieelarve tulude poolele, sest eelarve jätkusuutlikkus on julgeoleku tähtis osa, ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Agressioon Ukraina vastu on loonud kogu Euroopa julgeolekupoliitikas uue olukorra. Ellujäämiseks tuleb Eesti riigikaitsesse raha nii palju juurde panna, kui on vaja. Laenud on möödapääsmatud ja jutt valitsussektori väikese laenukoormuse säilitamisest jäägu sellesse ajastusse, kus me alates 24. veebruarist enam ei ela, kirjutab Riho Terras.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem rääkis usutluses ERR-ile, et valitsuse täiendavad rahaeraldused võimaldavad kiirendada relvastuse soetamist, kuid otseselt ei pea kaitsevägi oma plaane ümber tegema. Rahaeraldused võimaldavad täiendavalt soetada kamikaze-droone ning kiirendada keskmaa õhukaitse soetamist.

Kaitseväe juhataja Martin Heremi hinnangul peaks võimalik riigikaitse lisaraha minema nendesse võimetesse, mida saab kiiresti arendada. Muuhulgas lühimaa õhutõrje ja tankitõrje tarbeks. Kui raha rohkem, võiks ka droone osta.

Otsides võrdlust spordist, siis brigaadi ja liitlaste lahingupidamist saab võrrelda lühimaajooksuga, kus kiirus on peamine ja sa paned rõhu spurdile – lõpeta vastane kiiresti; maakaitse on aga maraton, kus teekond on pikk ja sa pead hoolega kaaluma oma jõuvarusid, kirjutab major Rene Toomse algselt kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! ilmunud ülevaates.