Ma ei kujuta ette, et keegi võib veel tõstatada küsimuse hangitava õhutõrjesüsteemi sobilikkusest meie oludesse. Me oleme aastaid enne liitumist NATO-ga teinud tööd ja praegu pole muud, kui uus vahend lülitada NATO õhukaitsesüsteemi, kirjutab Vello Loemaa.

NATO artikkel viie mainimist lääneriikide juhtide poolt võib pidada kasulikuks. Mitte põhjusel, et järjekindel mainimine garanteeriks rakendamist, vaid selle tõttu, et kordamine külvab kartust vasturünnakuks, kirjutab Jüri Toomepuu.

Venemaa ladvik ei ole kunagi toetanud rahvusvahelise korra ideaali, et suveräänsetel riikidel on võrdne õigus ennast määrata. Imperialistlik süvahoovus Venemaa välispoliitikas on vaieldamatu, kirjutab Eva Piirimäe algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Meil pole endiselt adekvaatseid ja arusaadavaid vastuseid küsimusele, miks USA, NATO ega ÜRO ei võta kasutusele piiratud sõjalisi meetmeid Ukraina tsiviilelanike kaitseks. Mitte keegi Eestis ega läänes pole sellele küsimusele arusaadavalt vastanud, kirjutab Meelis Oidsalu.

USA ja Euroopa ametnike teatel otsib USA kaitseministeerium viise, kuidas tugevdada Ukraina õhukaitset ja üks võimalus on saata neile Nõukogude Liidus loodud õhutõrjeseadmeid.

On aeg esitada Venemaale oma tingimusi. Ukraina koos NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidega peavad nõudma Venemaalt mitte ainult sõjategevuse viivitamatut lõpetamist, vaid ka vägede täielikku, distsiplineeritud ja kiiret väljaviimist Ukrainast, sealhulgas kogu Donbassist, kirjutab Kalev Stoicescu.

Ukraina kohal lennukeelutsooni kehtestamine oleks vajalik, kuna lääneriigid peavad varem või hiljem Venemaaga sõdima hakkama, ütles endine kõrge Briti sõjaväejuht, kindral Chris Deverell.

Aeg-ajalt võib kohata retoorilist küsimust "Kas NATO tuleb appi?". Pärast Vladimir Putini fantaasiarikast ajalookäsitlust ja selle praktikas rakendamist Ukrainas võime vaid ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui Eesti ei oleks NATO liikmesriik. Päris maailmas ei ole mõtet teha elu keeruliseks ja panna kahtluse alla julgeolekugarantiid, kirjutab Meelis Kiili.

Tõenäoliselt lähtus lääne algne strateegia sõja esimesel päeval püstitatud eeldusest, et Moskva saab Ukrainas kiiresti oma tahtmise. Olukord on muutunud. Aeg on strateegia ümber hinnata, sõjaliselt on see läbi kukkunud, kirjutab Meelis Oidsalu.