Kultuuriuudised | Mida lugeda, mida vaadata? Naisteleht soovitab! (0)
2020-12-08 / Õhtuleht

KinnoVõrratud värvikad karakteridFilmi «Hüvasti, NSVL» minajutustaja on koolipoiss Johannes (Niklas Kouzmitšev), kelle esimesed eluaastad mööduvad salastatud linnas; nõukaaja lõpus aga Õismäel. Tema vanavanematena teevad vaimustavad rollid Ülle Kaljuste ja Tõnu Oja, kes läbi filmi ka ingerisoome keeles räägivad. Režissöör Lauri Randla ise on samuti ingerisoome juurtega ja paljutki on siin ta enese elust. Hoogne ja lustakas film täis punalapsepõlve seiklusi, vahvaid detaile, esimest armastust. Johannese ema (Nika Savolainen) on protestimeelne vaba hing, kelle soengumuutused on kui omaette ajaloopeatükid, rääkimata Johannese kiduraist kiiritatud kiharaist. Soomes on film tõusnud üheks läbi aegade edukamaks Eesti filmiks sealses kinolevis.

Apple vahetab vigased iPhone 11 mudelite ekraanid tasuta välja (0)
2020-12-08 / Digigeenius

Apple on välja kuulutanud paranduskampaania, mille käigus saavad teatud iPhone 11 mudelite omanikud oma telefonide ekraanipaneelid tasuta välja vahetada. Puudutatud on nende telefonide omanikud, kelle nutiseadme ekraan ei registeeri enam puudutusi. Apple’i sõnul on väike osa iPhone 11 mudeleid sellest mõjutatud ning süüdlaseks on vigane ekraanipaneel. Uut paneeli on õigust nõuda neil, kelle telefoni tootmisperiood […]

Rein Veidemann: „Heljo Männi „Oakese“ najal kasvas üles üks põlvkond ning „Mõmmi ja aabitsaga“ kõik järgnevad põlvkonnad.“ (0)
2020-12-08 / Õhtuleht

„Heljo Mänd on üks neid Eesti kirjanikke, kelle looming on mõnes mõttes hõlmamatu, 150 või isegi rohkem nimetust,“ tõdeb kirjandusteadlane ja kirjanik Rein Veidemann. Tõesti, Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatu täiskasvanutele, sh kuuldemänge ja TV-stsenaariume. Kes siis „Mõmmi ja aabitsat“ ning „Nõiakivi“ ei teaks?

Jaan Rannap: „Mõmmi-lood on täitnud suure osa Heljo Männi elust.“ (0)
2020-12-08 / Õhtuleht

Kirjanik Jaan Rannap (89) iseloomustab Heljo Mändi kui äärmiselt töökat inimest. 1950ndate lõpus ja 60ndatel töötasid mõlemad noorteajakirja Pioneer toimetuses. „Oma töösse suhtumises oli ta meile kõigile eeskujuks,“ sõnab Jaan Rannap. „Isegi pärast seda, kui ta ajakirjast ära läks ja vabakutseliseks hakkas, elas ta kindla päevakava järgi. Kell viis hommikul tõusis üles, jõi oma kohvi ära, istus laua taha ja kirjutas umbes kümneni. Siis oli tema aktiivne tööpäev läbi.“