Tartu Ülikooli geeni- ja arvutiteadlaste uurimus lisas kindlust väitele, et ravimi toime sõltub geneetilistest markeritest.

Disainmõtlemine kui konkurentsieelis. Disainmõtlemine on startupide puhul väga hea, sest ilma selleta ei saa arendada ühtegi maailmas edukat toodet või teenust, samas teiste ettevõtete puhul jätab soovida, rääkis Design Mindsi disainmõtlemise treener Jane Oblikas Äripäeva hommikuprogrammis. .

Algul mentaalselt, siis füüsiliselt kerkivate okastraataedade ja müüride taha jäävad ühtmoodi kinni ISISe pommimees ja Leedu korvpallur, kirjutab it-ettevõtja Sten Tamkivi.

End ise rõõmsalt bluusimutiks nimetav Kaisa Maria Ling andis välja plaadi, mis sisaldab pea sajanditaguse naisbluusi skandaalsemaid palasid.

Minu jaoks on ühisrahastuse suurim õudusunenägu ebanormaalse riski võtmine, mille eest piisavalt kompensatsiooni ei saa.

Kui üldiselt tähistab väljend «kadrisanti jooksma» ukse tagant ukse taha käimist ja kommi lunimist, siis sel nädalavahetusel on võimalik Kadriorus seelik selga tõmmata ja konkreetselt joosta.

Sõrulaste pärimuskultuuri kandja ja edendaja Mari Lepik MTÜ Sörvemaa Pärimuse Seltsist, kes koostas ka “Sörulase aabitsa”, pälvis Eesti Külaliikumise Kodukant aasta vabatahtliku tunnustuse.

Lääneranna vald loosib välja kaks traktorit – ühe nende vahel, kes end detsembrikuu jooksul valda sisse kirjutavad ja teise kõigi elanike vahel. „Lihtsalt vallal on neid kokku kuus tükki ja vald ei tarvita neid enam. Seetõttu oligi plaan, kas müüme ise maha või loosime välja,” ütles Lääneranna avalike suhete spetsialist Kristina Kukk. Kuke sõnul olid […]

Eesti räppar Tommy Cash avaldas uue loo "X-Ray" koos videoga, mille kaasrežissöörid on Tommy ja Anna-Lisa Himma, kellest viimane on ühtlasi video stilist ja produktsiooni disainer.

ELAMISE VIIS ❯ Sulbis elav käsitööline Aili Vallaots tõdeb uhkusega, et Eestis teeb käsitööd aukartust äratav hulk väärikas eas kõrgharitud inimesi. „Laatadel on nad mulle öelnud, et jätsid kooliõpetaja ameti nooremate kanda,” jagab tunnustatud tikkija käsitöömaailma uudiseid. Novembri keskpaigas Aakre rahvamajas toimunud käsitöölaadal on Muhu tikandiga tuntuks saanud Aili Vallaots kohal kui viis kopikat. Lükkab kummardades ette vajuvad juuksesalgud käega tagasi ja muudkui sätib peent käsitööd lookas letile juurde. Vahele puhub muhedat juttu. „Läksin Ilves-Extrasse ketaslõikurit otsima, aga selle asemel vaatasin kaks tundi läbi klaasseina nende nelja tikkimispeaga tikkimismasinat. Sel hetkel teadsin, et pean omale ka sellise saama,” meenutab ta. Ketaslõikur unuski kus see ja teine. Üle kümne aasta tagasi maksis eraettevõtjale sobilik kolm aastat kasutatud ühe tikkimispeaga aparaat ulmelised 248 000 krooni. Summa kokkusaamine nõudis seni õmblejana ametis olnud ettevõtjalt parajat ponnistamist. „Kogu summat mul endal ei olnud, ma kirjutasin EASile projekti ja sain sealt toetust. Minu maine varake läks veel juurde. Tollel ajal aitas mind igati Põlva EASi juhataja Diana Plakso. Alustasin tegutsemist Kanepis ja tollane Kanepi vallavanem Aivar Luts leidis mulle tsehhi ruumid lausa poolmuidu. Nemad olid inimesed, kes toetasid mind ikka väga raskel algusajal,” on Vallaots osutatud abi eest tänulik. Veel 15 000 krooni eest oleks huviline saanud Rootsis kümnepäevasel kursusel masinat kasutama õppida. Selle asemel võttis südikas tikkija ette sõnaraamatu ja arvuti ning asus ise tikkimisprogramme laiali harutama. Tikkimismasinast üksi pole suuremat kasu ja selle käivitamiseks on vaja aparaadile ette anda trükitav programm. „Poolteist korda poolteist meetrit vaiba käsitsi tikkimiseks kuluks inimesel poolteist aastat. Vaja on teha miljon pistet, masina jõudlus on kümne minutiga 5000 pistet,” arvutab Vallaots ajakulu välja. Kalkulatsioon näitab, et ideaaltingimustes valmiks poolteist aastat inimtööd võttev kunstiteos masina abil pelgalt 33 tunniga ehk pooleteise ööpäevaga. Reaalsuses asi nii libedalt muidugi ei käi. Juurde läheb kahenädalane programmeerimisperiood. Peale selle ajab villane niit hulgaliselt ebemeid ja masinat peab kaks korda päevas puhastama, et see niiti puruks tõmbama ei hakkaks. „Iga kolme tunni tagant tahab ta kolm tilka õli. Päeva alguses täisõlitust, kus viide auku panen kolm tilka õli,” annab osavnäpp naerulsui ülevaate aparaadi õlisest hingeelust. Salamisi lisab ta juurde, et on nii hästi hooldatud tikkimismasina eest korduvalt kiita saanud. Seda nii remondimeestelt kui ka käsitöölistest kolleegidelt. „Inimestele meeldib Muhu tikandiga susse osta vahetusjalanõudeks kooli ja tööl siseruumides jalgapanekuks. Lasteaia puhul on hea – lapsele pole eraldi peokingi vajagi pidulikuks puhuks,” rõõmustab Aili Vallaots. Ta hindab susside 15eurose maksumuse igati taskukohaseks. Tema letist saab soetada ka samas stiilis mobiilihoidja. Ettenägeliku tegijana on tikkija lisanud sinna ka prillisahtli. Mineva kaubana mainib ta rahvariietes esinejatele vajaliku vöö- ja õlakoti. Ekstra valitud niiskuskindel materjal hoiab hinnalise valge särgi puhtana ning ei määri sellele musti triipe, mis võib juhtuda teiste tekstiilide märjaks saamise puhul. Krapsakas tikkija muudkui sätib aina uut silmailu letile välja ning naerab oma ajaga kangemaks muutuvat keha. „Старость – не радость! Tikkimismasina kasuks otsustasin toona, sest minu tikkijast ema silmanägemine halvenes suisa +6 dioprini. Prillideta ei näinud ta komistamata seinanigi liikuda,” nendib Aili Vallaots hirmutava tulevikuväljavaate kohta. Enda prillide kanguseks ütleb ta olevat +4,5 dioprit. Pidev lõimede ja silmade lugemine annab hoolika lugeja enda silmadele kõva vati ja valitud elukutsega jätkamiseks pakub oma hästi õlitatud abikäe moodne tehnika. Moodne tehnika omakorda hoiab meie rahvakultuuri elus. Nii paistavadki Aili Vallaotsa loodud mustrid lasteaias silma ja toovad värvi kontorirahva halliks tõmbuvasse argipäeva.

Eesti Raudtee esitas aktsiaseltsi Operail (endise nimega EVR Cargo) vastu hagiavalduse, milles nõuab 6,4 miljoni euro tasumist.