Sellel nädalavahetusel toimub Tallinnas taas​ Ironmani triatlon, pealinnas sedapuhku juba seitsmendat korda.

Haridus- ja teadusministeerium avalikustas nõndanimetatud Jaak Aaviksoo raporti, mis uurib, kuhu kaob raha meie haridussüsteemis. Küsimus on huvitav ja oluline, sest haridusraha kasutamisega on Eestis omapärane vastuolu: ühelt poolt kulutab Eesti umbes 6 protsenti SKTst haridusele, millega oleme OECD ja ELi riikide seas üsnagi esikohal, ent samas on meie õpetajate palgatase rahvusvahelises võrdluses madalaimate seas.

Üle-eelmise aasta veebruaris kirjutasime juhtkirja «RMK lahked lepingud». Taunisime, et RMK kestvuslepingute hinnakokkulepped olid salastatud ja nende üle puudus sisuline kontroll. Nende lepingutega müüakse palke üksnes töötlejatele, kaks aastat tagasi moodustas kestvuslepingute müügimaht 85 protsenti RMK aastasest puidu müügi mahust.

Kuluaaridest on kuulda, et valitsus leiab Eesti kaitsmiseks vajalikku lisaraha. Kuid vormistab selle uus valitsus, kes asub ametisse pärast Kaja Kallase Brüsselisse lähetamist. Tõenäoliselt jääb koalitsioon samaks, üksnes peaminister ning küllap ka rahandusminister saavad olema teised isikud. Seega suhtutakse praegusesse valitsusse juba kui ajutisse valitsusse. Ent nagu teame, kipuvad kõik ajutised nähtused kestma kaua. Enamgi veel, praeguses julgeolekuolukorras ei saa me lubada jokutamist, isegi ajutiselt mitte.

Rail Balticu (RB) mõttekuses kahtlejaid on varasematel aastatel tembeldatud hullukesteks või suisa riigivaenlasteks. Nüüd aga on kolme Baltimaa riigikontrollid teinud ühise avalduse, milles nendivad, et RB ehitus on läinud algupärasega võrreldes neli korda kallimaks, et projekti ähvardab kuni 19 miljardi euro suurune eelarveauk ning et projekt on ajakavast maha jäänud.