Kliimakindla majanduse seaduses on määratud konkreetne plaan kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektori kaupa. Praktikas ei ole õiguslikult mingit garantiid, et need eesmärgid saavad ka tegelikult teoks, kirjutab Vitali Šipilov.

Kliimaministeerium avalikustas looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused, kus muuhulgas on plaan tulevikus lubada umbes 100 000 hektarile kasutusest väljas olevale põllumaale ja metsamaale rajada metsaistandikke. Eesmärgiks on puupõldude rajamise võimaldamisega motiveerida maaomanikke söötis maad taas optimaalselt kasutusse võtma ja maakasutust mitmekesistada.

Esmaspäeval avalikustatud looduskaitse- ja metsaseaduse muudatuste paketis oli mitu pretsedenditut ettepanekut. Neist üks elustikuvaenulikumaid oli ettepanek muuta Valgamaa suurune ala Eesti metsamaast istandikuks ehk puupõlluks. Seejuures on lubatud ka võõrliigid, kirjutab Eliisa Pass.

Kliimaministeerium avalikustas looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused, kus kahe eelnõuga kehtestatakse lageraiekeelde, lubatakse puupõldude istutamist ning plaanitakse metsanduse 10-aastase arengukava koostamine lõpetada.

Kui Eesti Erametsaliit tervitas looduskaitselise maa piiri kokku leppimist, siis Eestimaa Looduse Fond näeb seal mitmeid murekohti.

Kliimaministeerium tutvustab esmaspäeval looduskaitse- ja metsaseaduse muudatusi. ERR.ee teeb pressikonverentsist otseülekande.

Eestis võetakse üha uusi ja uusi alasid võetakse kaitse alla ning piiranguid karmistatakse, hüvitised pole aga piisavad ega õiglased. Eriti teeb meelehärmi see, et maaomanik jäetakse nendest otsustest hoopis kõrvale, kirjutab Olavi Udam.

Praeguseks on üle tuhande organisatsiooni ühinenud pöördumisega Euroopa Liidu liidrite poole toetada Euroopa tööstuskokkulepet. Belgia peaminister Alexander De Croole, kes suuresti seda initsiatiivi on vedanud, on öelnud, et Euroopa tööstuskokkuleppe ambitsioon peaks olema samal tasemel Euroopa rohelepinguga. Kõlab üsna julgelt, kirjutab Ahti Asmann algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.