24. augustil tähistatakse Ukrainas rahvuspüha – iseseisvuspäeva. Millises olukorras tähistab riik oma 33. sünnipäeva? Mida tähendab Ukraina vägede operatsioon Kurski oblastis? Kui tõenäoline on rahumeelne lahendus? Neile ja teistele Anton Aleksejevi küsimustele vastas Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko.

Ukraina ootab võimalust anda Kurski suunal veel üks löök, kuid selleks on tarvis, et Venemaa kulutaks oma põhisuunal nii palju jõude, et uue löögi tõrjumiseks pole kiiresti reserve võtta, leiavad sõjanduseksperdid.

Ukraina väed teatasid, et nurjasid pühapäeval Venemaa raketirünnaku pealinnale Kiievile ning Vene vägede rünnaku Toretski suunal. Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak ütles aga, et Kurski sissetung paljastas segaduse Putini väejuhatuses.

Venemaa Kurski oblastis enam kui 1000 ruutkilomeetri hõivamine on Ukraina jaoks suur vastu ootusi saavutatud õnnestumine ning neil on võimalus oma edu jätkata, rääkis Vikerraadio hommikusaates julgeolekuekspert Rainer Saks.

Vene sõjablogijad väitsid, et Ukraina väed jätkavad edasitungi Kurski oblastis, samal ajal kui Venemaa püüab piirkonnas rindejoont stabiliseerida. Hoolimata pingutustest pole see neil aga sõjablogijate väitel õnnestunud.

Ukraina armee alustas Venemaal Kurski oblastis pealetungi ja riigi väed liiguvad piirkonnas kiiresti edasi. Meedia teatel üllatas Ukraina armee Venemaad piiri ületamisega, venelased läksid paanikasse ja Moskva saadab piirkonda lisavägesid.

Ukraina soovib, et Euroopa tuumauuringute organisatsioon (CERN) katkestaks sidemed Venemaa tuumateadlastega, kuna Moskva võib sellist koostööd oma luure huvides ära kasutada.